Monopolide valvaja omas ise monopoli

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots müüs enne praegusele ametikohale asumist oma soojaettevõtte firmale, kelle hinnataotlusi ta nüüd kooskõlastab. Foto: Toomas Huik

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots oli enne sellele ametikohale asumist soojaettevõtte omanik. Viimase müüs ta kasudega oma praegusele kontrollitavale.
 

Läinud aasta lõpus saatsid murelikud Kunda linna elanikud pöördumise piirkonnast riigikokku jõudnud saadikutele. «Tavaliselt pöördute teie meie poole ning saate alati meilt selle, mida soovite – meie hääled. Täna on soojamüüja Fortum Termest pannud meid olukorda, kus oleme sunnitud pöörduma Teie poole,» ootasid nad soojafirma järjekordse, 46-protsendilise hinnatõusu pärast Toompealt abi.

Sel esmaspäeval tuli teade: «Konkurentsiamet kooskõlastas jaanuaris uued, senisest kõrgemad soojusenergia piirhinnad mitmes Eesti piirkonnas. Soojuse hind tõuseb enamikus Fortum Termesti võrgupiirkondades.»

Järjest külmemaks muutuvatel päevadel läks toasooja teema veelgi kuumemaks Postimehe uurimise järel. Selgub, et konkurentsiameti juhataja Märt Ots oli aastaid suuromanik monopoolses kütteettevõttes, mille ta koos kahe teise osanikuga 2007. aastal suure kasumiga Fortum Termestile müüs. Firmale, mis on praegu tema haldusalas üks suurim järelevalvealune.

Tõsi, kogu soojaäri ajamise aja oli ta energiaturu inspektsiooni peadirektor ja neil aastatel kuulus soojahindade kooskõlastamine kohalike omavalitsuste, mitte inspektsiooni pädevusse. Ent küsimusi huvide konflikti kohta aina kerkib.

Tollased kokkulepped

1999. aasta märtsikuus asutati OÜ Wille Service, mille põhitegevuseks kujunes soojusenergia tootmine Kunda linnas ja selle müük Kunda Elamu ASile. Viimane kuulus sellel ajal täielikult Kunda linna omandusse.

Wille Service’i omanikeks olid 46-protsendilise osalusega Otsale kuuluv Klingsor OÜ, 34 protsendiga Rein Koovile kuuluv Sthenos Grupp OÜ ning 20 protsendiga Vee-Ekspert OÜ, mille omanikud olid Toomas Sepp ja Ülo Heinsaar.

2001. aastal müüs Wille Service soojaenergiat Kunda Elamu kaudu Kunda linnale ligi 2,9 miljoni krooni eest. Kuidagi õnnestus Wille Service’il korraldada nii, et samal aastal kohustus Kunda Elamu maksma neile leppetrahvina 536 365 krooni.

2002. aasta juunis omandas Wille Service 400 000 krooni eest 80 protsenti ASi Kunda Elamu aktsiatest. Ehk Kunda Elamu poolt Wille Service’ile aasta varem makstud leppetrahv andis viimasele kogu ostuks vajaliku raha ja rohkemgi.

«Tollal olid lihtsalt sellised ärilised kokkulepped ja selle hinnani jõuti äriliste läbirääkimiste järel,» selgitas Ots eile Postimehele ja kinnitas, et tema läbirääkimistest osa ei võtnud.

Asi läheb veelgi huvitavamaks. Aasta möödudes ostis Wille Service ka ülejäänud 20 protsenti Kunda Elamu aktsiatest ja seejärel liikus 46-protsendiline osalus viimases juba otse Otsa omanduses olevale OÜ Klingsorile.

Samal 2003. aastal hinnati soojavõrk bilansiliselt väärtuselt 184 000 kroonilt 44-kordselt üles, 8,2 miljoni krooni peale. Soojavõrgu väärtust uuris ja hindas SA Regionaalsed Energiakeskused ning see hinnang lubas Klingsoril näidata kapitaliosaluse meetodil vaid mõned kuud pärast Kunda Elamu aktsiate ostmist samalt investeeringult tervelt 3,6 miljoni suurust kasumit.

Otsa sõnul ei olnud seda raha reaalselt olemas, vaid kuna Kunda Elamu suurendas omakapitali, siis tuli kajastada seda ka protsentuaalselt Klingsori raamatupidamise aruandes.

See viib aga küsimuseni, miks Kunda Elamu nõukogu liikmed ja Kunda linna esindajad nõustusid müüma ettevõtte Otsale üliodavalt, kuigi selle omanduses olev soojavõrk oli 44 korda rohkem väärt, kui ostuhetkel bilansis näidatud.

Veel neli miljonit krooni

Kunda Elamu puhasrentaablus oli alla kümne protsendi piiri vaid paaril aastal pärast Otsa kätte minekut, kuid aastatel 2005–2007 ulatus puhaskasum 11,2 protsendist 2006. aastal kuni 81,4 protsendini 2007. aastal.

Ots selgitas, et 11,2 protsenti oli mõistlik ja 2007. aasta 81,4 protsenti ei saa aluseks võtta, kuna sel aastal müüs ettevõte oma põhivara ja enamik kasumist tuli sellest.

Põhivarale viidates tunnistas ka Ots ise, et ettevõtte põhitegevusega mitteseotud vara müües õnnestus uutel omanikel teenida lisaks veel umbes neli miljonit krooni erakorralist tulu, mille eest Kunda linn varem ettevõtte aktsiaid odavalt ära müües mingit kasu ei saanud.

Monopoolse võrguettevõtte Kunda Elamu sisuline ülevõtmine ettevõtte enda rahaga 2002.–2003. aastal tipnes Kunda Elamu müügiga Fortum Termest ASile 2007. aastal, mille tulemusena märkis Ots oma osaühingu Klingsor kahe sidusettevõtte kapitaliosalusest tuleneva kasumi 9,9 miljoni krooni peale.

Ots ütles, et see ei ole talle müügitehingust laekunud tulu, kuid müügilepingu konfidentsiaalsusele viidates ei soostunud ta hinda avaldama. «Teised kaks osanikku olid nõus firma Fortum Termestile müüma ja seega jäin ka mina nõusse. Mina müügiläbirääkimistel ei osalenud,» kinnitas Ots.

Konkurentsiameti juht ei näe enesel mingit süüd või võimalikku huvide konflikti. «Soojahindade kinnitamine oli kohalike omavalitsuste pädevuses, minu ametipositsioon ei puutunud kuidagi asjasse ja huvide konflikti siin pole,» leidis ta.

Ots selgitas, et kui järelevalve oleks olnud energiainspektsiooni pädevuses, siis oleks olnud tegemist otsese huvide konfliktiga.

«Ma tunnen ju seadusi ja poleks sel juhul kindlasti selles äris olnud. Mul ei ole midagi varjata ja olen järginud kõiki seadusi,» rääkis Ots, kes deklareeris oma osaluse firmas igal aastal ka majandusministeeriumis.

Kuidas Kunda Elamu erakätesse jõudis

•    1999 – asutati OÜ Wille Service, mille omanikeks olid 46-protsendilise osalusega konkurentsiameti praegusele juhile Märt Otsale kuuluv Klingsor OÜ, 34 protsendiga Rein Koovile kuuluv Sthenos Grupp OÜ ja 20 protsendiga Vee-Ekspert OÜ, mille omanikeks olid Toomas Sepp ja Ülo Heinsaar.

•    2001 – Ots sai energiaturu inspektsiooni juhiks.

•    2001 – OÜ Wille Service müüs soojaenergiat ASi Kunda Elamu kaudu Kunda linnale ligi 2,9 miljoni krooni eest.

•    2001 – Kunda linnale kuuluv AS Kunda Elamu kohustus Wille Service’ile maksma leppetrahvi 536 365 krooni.

•    2002 – Wille Service omandas 400 000 krooni eest 80 protsenti Kunda Elamu aktsiatest.

•    2003 – Wille Service omandas ülejäänud 20 protsenti Kunda Elamu aktsiaid ja seejärel liikus 46-protsendiline osalus viimases OÜ-le Klingsor. Samal 2003. aastal hinnati Kunda Elamu bilansis olev Kunda linna soojavõrk bilansiliselt väärtuselt 184 000 kroonilt 44-kordselt üles, 8,2 miljoni krooni peale.

•    2005–2007 – Kunda Elamu puhaskasum kasvas 2006. aasta 11,2 protsendilt kuni koguni 81,4 protsendile 2007. aastal.

•    2007 – kolm osanikku müüsid Kunda Elamu umbes 20 miljoniga Fortum Termestile. Ots märkis seejärel oma ettevõtete kasumireale kokku 9,9 miljonit krooni.

•    2008 – eri ametid liideti, tekkis konkurentsiamet, mille juhiks jäi endine energiaturu inspektsiooni juht Ots.

Allikas: PM, ettevõtete avalikud aastaaruanded