Luminor: kütusehinnad hakkavad sel aastal tõusma

Tankimine Foto: Tairo Lutter / Postimees

Tänavu võib oodata koos majanduse elavnemisega ka kütusehindade tõusu, kuid drastilist hinnahüpet pole tarbijal põhjust karta, kinnitas Luminori panga peaökonomist Tõnu Palm.

Palmi sõnul on kütuse maailmaturuhinnad tänavu kõigest kerge kasvutrendiga. «Põhjuseks on asjaolu, et kui mullu vähenes koroonast tingitud majanduslanguse tõttu toornafta nõudlus ligi 9 miljoni barreli võrra päevas, siis sel aastal näeme nõudluse taastumist vaid 2/3 mahus,» lausus Palm. Järsku hinnakasvu piiravad tema sõnul nii koroonaviiruse teine laine kui ka suurtootjate vabad tootmisvõimsused.

Mõnevõrra kõrgemate kütusehindadega tuleb Palmi sõnul arvestada aasta teises pooles.

Palmi kinnitusel oli juba detsembris näha, et kütuseturul on ülepakkumine vähenemas ja seoses sellega praegused (ehk spot) hinnad kasvasid ning ületasid taas tulevikuhindu (näiteks toornafta hindu kuue kuu pärast).

Brenti toornafta hind, mis kriisi ajal langes 30 dollarini, on nüüdseks tõusnud juba 55 dollarini barrelist, mistõttu kasvuruum on piiratud. Maailma majanduse taastudes on toornafta koos metallidega muutunud taas atraktiivseks varaklassiks.

«Tavaklient näeb tanklates, et soodsad hinnad on kadunud ja mõningase hinnatõusuga peab arvestama, kuid kiiret hinnapõrget pole vaja karta,» lausus Palm, lisades, et kiiret hindade kasvu leevendab mitme suurtootja, näiteks OPECi, soov oma tootmismahte tõsta. Turule lisandub USA kildnafta ja -gaasi pakkumist ning oma võimalust ootab lisaks mitmele OPECi liikmele toornafta ekspordi kasvatamiseks Iraan.

Konkurentsivõimelisim kütuseliik on madalama aktsiisimäära tõttu praegu diislikütus, mille soodsad hinnad hoiavad aga tagasi rohepööret autotööstuses ehk elektri- ja hübriidautode osakaalu kiiret kasvamist. «Ka Eestis vajab rohepöörde see nurk riigi tuge, eelkõige kiirlaadimistaristu väljaehitamisel,» märkis Palm.

Palmi sõnul on üks oluline küsimus rohepöörde kontekstis ka see, milliseks kujunevad heitmekvootide hinnad. USA taasühineb Pariisi kliimaleppega ja selle aasta teema on ilmselt ka piiriülest konkurentsivõimet tagava maksuraamistiku ülevaatamine. «See tähendab, et riikidele, kus kliimanõudeid ei täideta samade standardite järgi, lisanduvad maksud,» märkis ökonomist. Ta lisas, et kiireid muutusi rohepöörde suunas oodata oleks liiast, kuid jää on sulamas.