Baltimaade liidrid hoiatavad EL-i Rail Balticu rahastuskärbete eest

Kolme Balti riigi liidrid: vasakult Leedu president Gitanas Nausėda, Läti peaminister Krišjānis Kariņš ja Eesti endine valitsusjuht Jüri Ratas. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Leedu president Gitanas Nausėda ning Läti ja Eesti peaminister nõuavad Euroopa Liidu eesistujalt Portugalilt Rail Balticu raudteeprojekti rahastuse kaitsmist uue eelarve läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga, teatas Brüsselis baseeruv uudisteportaal Politico.

Portaal iseloomustab Balti liidrite ühiskirja ähvardusena panna veto EL-i taastefondile, kui Rail Balticu projektile raha ei tagata.

Leedu presidendikantselei kinnitas teisipäeval BNS-ile, et Nausėda nõudis koos Läti ja Eesti peaministriga europarlamendi läbirääkimistel EL-i liidrite vahel varem kokku lepitud positsioonist kinnipidamist.

«President ning Läti ja Eesti liider pöördusid Portugali peaministri poole ning nõudsid kinnipidamist läbirääkimispositsioonist, et kõik EL-i mitmeaastase eelarvega seotud seadused, aga ka Euroopa ühendamise rahastu regulatsioon peavad olema kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2020. aasta 21. juuli otsustega ja peegeldama EL-i liikmesriikide vahel saavutatud rasket kompromissi,» ütles presidendi pressiteenistus.

«Rail Baltic on kogu EL-i strateegiline taristuprojekt, mis on vajalik ühisturu toimimiseks ja vajab sestap korralikku poliitilist tähelepanu ja adekvaatset rahastamist, milles Euroopa Ülemkogu kokku leppis.»

Portugal on sel poolaastal EL-i eesistuja ja esindab ühendust institutsioonidevahelistel kõnelustel europarlamendiga, millest sõltub EL-i eelarve teostumine.

Leedu presidendikantselei andmetel on seadnud mõned europarlamendi liikmed kahtluse alla 1,4 miljardi euro eraldamise ühisturu toimimist toetava piiriülese ühenduse puuduvate raudteelõikude ehitamiseks.

Politico andmetel saatsid Balti riigid kirja 18. jaanuaril ning nõuavad selles, et Portugal tagaks läbirääkimistel transpordirahastuse Rail Balticule 1,4 miljardi euro eraldamise lubaduse täitmise.

Alla kirjutasid Leedu president Gitanas Nausėda, Läti peaminister Krišjānis Kariņš ja tollane Eesti peaminister Jüri Ratas, kelle sõnul tagaks EL-i rahastuse kindlustamine kolme riigi nn omavahendite otsuse tõrgeteta ratifitseerimise.