Tallinki juhi Paavo Nõgene sõnul võiks Eestis väljatöötatavate ravimite rahastamiseks luua fondi, mis toetaks siinseid teadusinvesteeringuid.
Nõgene: Eesti ravimitööstuse toetamiseks võiks luua fondi (3)
«Kas potentsiaali omavate ja ühiskonnas suurt põhjendatud vajadust näitavate ravimite välja töötamise toetus ei võiks olla üks haigekassa lisaülesandeid? Või luua fond, kes selliseid teadusinvesteeringuid saaks Eestis toetada,» kommenteeris Nõgene ühismeedias Postimehe uudist, milles tõdetakse, et Tartu ettevõtte Icosageni koroonaravim oli loomkatsetes tõhus ja sai USAs patendigi, kuid toota ei saa ravimit enne, kui seda pole inimestel katsetatud. Nendeks katseteks Tartu firmal raha pole.
Seda, kas konkreetse tegevuse rahastamine oleks põhjendatud ning kui suurt riski selline fond saaks võtta, oleks Nõgene arvates spetsialistide hinnata.
Ta märgib, et koroonaviiruse testimisele hindame kulu kuni 100 miljonit eurot aastas, vaktsiine ostame kümnete miljonite eest. «Saan aru, et ravimi katsetusteks oleks vaja esmalt kuni 10 miljonit, mis annaks teadmise, kas väikese grupi inimete peal ravim töötab. Raha vististi jääks suures osas ka Eesti majandusse,» sõnas Nõgene.
Või siis luua fond kes selliseid arendusi saaks Eestis toetada, saades teadustegevuse õnnestumisel vahendid teatud aastate jooksul tagasi, et investeerida mujale.
— Paavo Nõgene (@PNogene) January 25, 2021
Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor ja firma Icosagen omanik Mart Ustav on korduvalt märku andnud, et kuigi uus koroonaravim näib suurepärane, on selle edasiarendamine jõudnud punnseisu.
«Antikeha tootmine maksab kolm ja pool miljonit. Kliinilised katsetused kuni viis miljonit. Kõigi osalejate immuunsüsteemi toimimine tuleb analüüsidega täpselt ära kaardistada. Tasuda tuleb arstidele, kes katsealustega suhtlevad ja uuringuprotokolle täidavad,» räägib Ustav. 8,5 miljonit eurot on puudu, et saada teada, kas paljulubav koroonaravim ka inimest tõhusalt aitab.