:format(webp)/nginx/o/2021/01/25/13593973t1h38e6.jpg)
Korterit ostes on oluline silmas pidada, kui kiiresti õnnestub investeering soovi korral rahaks muuta. Sõltumata sellest, kas korter on soetatud investeeringuks või oma tarbeks, võib müügipäev ikkagi kunagi saabuda, seega tasub sellele mõelda juba ostuotsust tehes, kirjutavad statistikaameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus, andmeteadur Arko Keskküla,juhtivanalüütik Kaja Sõstra ning juhtivanalüütik Märt Leesment ameti blogis.
Selleks, et ennustada korteri müügiperioodi pikkust, on võimalik lähtuda analoogsete kinnistute müügikuulutuste keskmisest ülevaloleku ajast portaalides. Kuulutuste analüüsist selgub, et eri piirkondades on müügiperioodid vägagi erinevad. Varasemad müügid ei anna garantiid konkreetse elamispinna müügikiirusele, kuid heaks indikatsiooniks on need siiski.
Kellelegi ei ole saladus, et suuremates keskustes on kinnisvara kergem müüa. Väikeasulates näitab lähiajalugu isegi seda, et kortermajad jäävad tühjaks ja vajavad lammutamist. Sealseid eluasemeid ei soovita omandada ka näiteks kommunaalmaksete võlgade pärast. Igal reeglil on aga erand.
Korterite müügikuulutuste portaalides ülevaloleku aegade analüüs näitab, et kõige kergem on kinnistuid müüa Põlvamaal. Seal on kuulutus üleval keskmiselt 8,5 nädalat, järgnevad Tartumaa 8,9 ja Harjumaa 9,6 nädalaga. Neljandal kohal on Jõgevamaa, kus vastavaks näitajaks on 9,7 nädalat.
Harjumaa ja Tartumaa kinnisvaraturgude likviidsus ei ole mingi uudis, see on loogiline ja klapib üldise arusaamaga kinnisvaraturu toimimisest. Põlvamaa ja Jõgevamaa on aga selged üllatajad.
Kinnisvara müügi kiirusele võib kaasa aidata madal hind. Põlvamaal on analüüsitud korterite keskmiseks müügihinnaks 23 859 eurot. Võrreldav on korterite keskmine hind Valgamaal 23 485 euroga, kuid seal on müügiperioodi pikkus 10,8 nädalat. Põlvamaast odavamaid kortereid leiab Ida-Virumaalt, kus analüüsitud korterite keskmine müügihind on 22 361 eurot, kuid müügiperioodi keskmine pikkus hoopis 14,7 nädalat ehk 6,2 nädalat pikem kui Põlvamaal.
Müügiperioodi võib lühendada ka see, kui kortereid napib ja nende pakkumine on väike. Põlvamaal on maakondade võrdluses müügis vähem kortereid, kuid see arv on võrreldav Saaremaal pakutavaga ja suurusjärgu võrra suurem kui Hiiumaal. Saaremaa keskmise müügiperioodi pikkus on aga 13,6 nädalat ja Hiiumaal 12 nädalat. Seega ainuüksi müügipakkumiste väike arv ei taga veel kiiret läbimüüki.
Huvitav maakond on veel Jõgevamaa, kus korterite keskmine pakkumishind on 20 892 eurot ja müügiperioodi keskmine pikkus 9,7 nädalat. Pakkumisel olevaid kortereid on seal võrreldaval hulgal Valgamaaga, müügiperiood on aga lühem. Hind on Jõgevamaal Põlvamaast odavam, kuid selles võrdluses müüb viimane ebaloogiliselt paremini. Samas Eesti tervikpildis paistab Jõgevamaa ikkagi silma kui maapiirkond, kus korterid suhteliselt kiiresti kaubaks lähevad.
Tartu-, Põlva- ja Jõgevamaa kooslust vaadates on kinnisvaraturu mõningase suurema aktiivsuse kontekstis võimalik püstitada hüpotees, et Tartu ümber hakkab tekkima laiem ja aktiivsem majanduspiirkond, nagu see on kujunenud viimase paarikümne aasta jooksul Tallinna ümber. Kas saame rääkida Suur-Tartu võimalikust tekkest?
Igati loogiline ja arusaadav on, et korterite turg reageerib, kui majandus aktiveerub ja laieneb. Inimesed peavad kuskil elama ja kui suundutakse uude piirkonda, siis vaadatakse kõigepealt elamiseks korterit ja hiljem ehk maja. Detailsemaks minnes võib hindade, müügiperioodide ja pakkumiskoguste osas erineva tulemiga analüüse koostada. Tervikpilti vaadates on aga Põlvamaa ja Jõgevamaa aktiveerumisele raske muud selgitust pakkuda, kui Tartu piirkonna üldine areng.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)