UURING ⟩ Suur muutus: pooled Eesti ettevõtted ennustavad sularaha kadumist

Sularaha Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

55% ettevõtetest arvab, et Eestis kaob sularaha käibelt viie aasta jooksul. Eesti näitaja jääb veidi alla Euroopa keskmise, mis on 57%, selgub Intrumi uuringust.  See on väga suur muutus võrreldes 2019. aastaga, mil sellesse stsenaariumisse uskus vaid 7% vastanutest. 

Eesti sularahavabaks muutumist järgmise 10 aasta jooksul usub 25% vastanutest.

Selleks, et leevendada koroonaviiruse pandeemiast põhjustatud nõudluse vähenemist, peavad ettevõtted pakkuma oma klientidele võimalikult mugavat ostukogemust. Intrumi Baltikumi tegevdirektori Ilva Valeika sõnul on Eestis sularahata ühiskonda uskuvate ettevõtete arv võrreldes varasemaga silmanähtavalt kasvanud.

«Ainult 20% Eesti ettevõtetest arvab, et Eesti ei saa kunagi sularahavabaks või et seda ei juhtu enne 10 aastat. Vaid aasta tagasi suhtus 78% Eesti ettevõtetest sularahata ühiskonda pigem skeptiliselt,» märgib Valeika Intrumi Euroopa maksearuande uuringu tulemusi kommenteerides.

Sularahata ühiskonna pealetung muudab ka krediiditurgu ja finantskäitumist, seda eriti noorte seas. Nad peaksid Valeika sõnul olema valmis olukorraks, kus laenurahaga tehakse tegelikult palju rohkem oste kui kunagi varem, mis tähendab ka, et rahatarkuse kaal on suurenenud. «Nii finantsasutused, jaemüüjad kui ka muud turuosalised peavad finantshariduse edendamiseks jõud ühendama, et vältida elanikkonna võlakoorma suurt kasvu,» lisas Valeika.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega suhtuvad ettevõtted sularahata ühiskonda kõige pessimistlikumalt seal, kus sularaha on jätkuvalt peamine maksevõimalus, mistõttu 69% Tšehhi ja 51% protsenti Hollandi ettevõtetest usub, et sularahast ei loobuta kunagi.

Teisalt on kõige optimistlikumad ettevõtted Suurbritannias ja Ungaris: mõlemas usub 72% vastanutest sularahast loobumisse järgneva viie aasta jooksul.

Kuigi paljud vastajad usuvad, et sularahata ühiskond toob ettevõttele tegevusriske, tõstab tehinguga seotud kulusid ja muudab ettevõtte küberrünnakutele avatumaks, nähakse selles ka positiivseid aspekte, nagu tõhusamad makse- ja raamatupidamisprotsessid ning tarbijate kulutuste kasv.

Intrumi uuringus osales 9980 ettevõtet 29 Euroopa riigist, hõlmates 11 majandussektorit. Uuring toimus eelmisel aastal ja selle viis läbi Financial Times Gruppi kuuluv uuringufirma Longitude.