Eesti Panga juht selgitab: millal majandus kasvama hakkab

Madis Müller. Foto: Tairo Lutter

Eesti Panga president Madis Müller kirjutab neljapäeval toimunud Euroopa Keskpanga nõukogu istungi otsuste valguses, et Eesti inimesed ja ettevõtted saavad ka lähitulevikus soodsalt laenu võtta ning Eesti majandus liigub jätkuvalt samas tempos meie peamiste kaubanduspartneritega.

Pandeemia ulatusliku leviku ja euroala valitsuste viimasel ajal kehtestatud täiendavate tegevus- ja liikumispiirangute tõttu on euroala majanduse hetkeolukord ja lühiajaline väljavaade keeruline. Taas mõjutavad piirangud teenustesektorit, eriti reisimise ja meelelahutusega seotud teenuseid, ning inimeste tarbimisotsuseid. Tootmisettevõtted on paremas olukorras – kasvamas on nii tellimused kui ka tööstuse toodangumaht. Ka mitmed teenusepakkujad on suutnud oma ärimudeleid kohandada ning viiruse kiire leviku pärast enim kannatanud Euroopa riikide valitsused pakuvad ettevõtetele ja inimestele täiendavat rahalist tuge.

Arvestades vaktsineerimise alustamist, hiljuti saavutatud kaubandustingimuste kokkulepet Ühendkuningriigiga ning USA uue presidendi poolt tõenäoliselt käivitatavat väga ulatuslikku valitsuse tuge majanduse taastamiseks, on pisut pikemat horisonti silmas pidades põhjust olla optimistlikum.

Mõistagi ei ole me veel suutnud koroonapandeemiat seljatada ning vaktsineerimise realistliku tempo kohta on palju küsimärke. Seega on riske ja ebaselgust majanduse edasise käekäigu ümber jätkuvalt tavatult palju, kuid kokkuvõttes võib ikkagi öelda, et endiselt peab paika Euroopa Keskpanga detsembri esimeses pooles avalikustatud majandusprognoos. Selle järgi oodatakse euroala majanduse mõõdukalt kiiret taastumist käesoleval aastal, mis väljenduks umbes 4-protsendilises majanduskasvus pärast 2020. aasta enam kui 7 protsendini ulatuva langust. Et majanduse taastumine saab ilmselt kiirema hoo sisse alles aasta teises pooles, võib oodata kasvu kiirenemist veel 2022. aastal.

Hinnatõus euroalal on jätkuvalt sisuliselt olematu (detsembri inflatsioon oli –0,3 protsenti). Tõenäoliselt kiireneb inflatsioon lähiajal juba energiahindade kallinemise ja ka näiteks Saksamaal ajutiselt langetatud käibemaksumäära taastumise tõttu. Samas on eesmärgiks seatud 2 protsendi lähedase inflatsioonini veel pikk tee minna.

Rahulolu võib tunda selle üle, et vilja on kandnud Euroopa Keskpanga pingutused hoida laenutingimused soodsad ja seeläbi toetada majanduse kriisist taastumist. Laenude intressimäärad on väga madalad nii inimestele, ettevõtetele kui ka valitsustele.

Eriti soodus on võlakirjaturult raha laenamine valitsustele ja ettevõtetele. Pangalaenude tingimused on pankade seas tehtud küsitluste andmetel viimastel kuudel euroalal võrreldes varasemate väga soodsate näitajatega pisut karmistunud, kuid seda mõjutavad mõne suurema riigi valitsuse laenudele pakutud soodustused ja garantiid, mis on tänaseks aegunud.

Keskpanga otsuste mõju Eestile

Kõike eelnevat silmas pidades otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus jätkata juba detsembris kokku lepitud poliitikasammudega. See tähendab intressimäärade rekordmadalal tasemel hoidmist, täiendava raha suunamist majandusse suurendatud mahus võlakirjaostuprogrammide abil ning ettevõtetele soodsate laenutingimuste tagamist pankadele omakorda väga soodsate laenude pakkumise kaudu.

Mida tähendab see Eesti majandusele, ettevõtetele ja inimestele? Eesti majandus astub üldiselt teiste Euroopa riikide, meie peamiste kaubanduspartneritega, üsna ühte sammu. Koroonakriisist on Eesti küll võrreldes enamike teiste Euroopa riikidega väiksemata haavadega väljumas, kuid üldine väljavaade on sarnane eelpool kirjeldatuga.

See tähendab, et lühemas ettevaates on viiruse jätkuva leviku ja piiratud majandustegevuse tõttu olukord keeruline. Samas on suur osa ettevõtteid suutnud keeruliste oludega kohaneda. Loodetavasti ei ole piirangute leevenemine enam mägede taga ning majandus on kokkuvõttes eelmise aasta langusest taastumise raja alguses.

Erisusena saab esile tuua, et kui euroalal keskmisena pankade laenutingimused möödunud aasta viimases kvartalis pigem karmistusid, siis Eestis on suund vastupidine.

Suuremate pankade sõnul on laenutingimused nii ettevõtetele kui ka eluasemelaenu küsivatele inimestele viimasel ajal pisut leevenenud. Selle põhjuseks on nii hoiuste kui ka laenuraha väga soodsatel tingimustel kättesaadavus ka pankadele endile (sh keskpanga kaudu), kuid ka mõningane konkurentsisurve tugevnemine.

Keskpanga otsuste mõju jõuab Eesti inimeste ja ettevõteteni erinevaid kanaleid pidi. Vahetult võidavad soodsatest intressimääradest kõik laenuvõtjad. Lisaks toetab Eesti majandust kaudselt ka meie ettevõtjate eksporditavate kaupade ja teenuste sihtturgude elavnemine, mida keskpanga otsused soodustavad. Turuootuste kohaselt jäävad madalad intressimäärad püsima veel lähemaks paariks aastaks, sest täna lähiaastateks kõrget inflatsiooni ei prognoosita. Loomulikult tasub eriti pikaajalist laenu võttes siiski silmas pidada võimalust, et kaugemas tulevikus võivad intressimäärad taas ulatuda tänasest tasemest oluliselt kõrgemaks.