Eesti riigivõlg on jätkuvalt Euroopa Liidu väikseim

Hoiuste intressid on kerkinud Eesti euroajaloo kõrgeimale tasemele. Foto: Pexels / CC0 Licence

2020. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga moodustas Eesti riigivõlg 18,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), olles sellega võlatasemelt jätkuvalt Euroopa Liidu (EL) madalaim riik.

Siiski suurenes Eesti riigivõlg 2019. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 9,5 protsenti, kvartalivõrdluses püsis aga samal tasemel, selgus Eurostati andmetest.

Lisaks Eestile olid madalaimad võlatasemed 25,3 protsendiga Bulgaarias ja 26,1 protsendiga Luksemburgis. Suurim riigivõla ja SKT suhe oli 199,9 protsendiga Kreekas, järgnesid 154,2 protsendiga Itaalia ja 130,8 protsendiga Portugal.

Kolmanda kvartali lõpus oli euroala valitsusvõla suhe SKTsse keskmiselt 97,3 protsenti, mida oli 2,3 protsendipunkti jagu enam kui teises kvartalis. 2019. aasta kolmandas kvartalis oli näitaja 85,8 protsenti.

ELis tervikuna kasvas näitaja kvartaliga 87,7 protsendilt 89,8 protsendini. 2019. aasta kolmandas kvartalis oli näitaja 79,2 protsenti. 

Kvartalivõrdluses kasvas riigivõla ja SKP suhe 20 ELi liikmesriigis. Tõus oli suurim 8,5 protsendi võrra Kreekas, 6,2 punktiga Küprosel ja 4,9 punktiga Itaalias. Võlatase langes viies riigis, seejuures oli langus suurim 3,4 protsendipunktiga Austrias, 1,7 punktiga Soomes ja 1,5 punktiga Tšehhis. Võlatase püsis muutumatuna kahes riigis: peale Eesti ka Hollandis.

Aastavõrdluses kasvas võlanäitaja kõikides liikmesriikides, seejuures oli tõus suurim 22,9 protsendi võrra Küprosel, 17,4 Itaalias ja 17,3 Kreekas.