Tööandjad: päevapoliitika asemel peab valitsusel olema pikaajaline plaan
21. jaanuar 2021, 12:36
Päevapoliitiliste pseudoprobleemidega maadlemise asemel tuleb keskenduda kriisihaldusele ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisele. Valitus peab taastama oma tõsiseltvõetavuse, on tööandjate keskliidu sõnum uuele valitsusele.
«Päevapoliitikast aitab, vaja on sõnastada riigi kaugem eesmärk ja töötada välja strateegia selle saavutamiseks,» lausus Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees, ehitusettevõtte Oma Ehitaja nõukogu esimees Tiit Kuuli.
«Meil on vaja täpselt suunatud ja doseeritud toetusmeetmeid kriisis enim kannatanud valdkondadele. Sealhulgas ettevõtjate omaosalust arvestades, et toetust saaksid jätkusuutlikud ettevõtted. Oluline on erainvesteeringuid soosiva keskkonna taasloomine, mida toetavad riiklike investeeringute (sealhulgas ELi Taastusrahastu) kiire ja võimalikult suures mahus rakendamine hoonete ning taristu ehituses,» lausus ta.
Eesti Konjuktuuriinstituut viis 2020. aasta neljandas kvartalis läbi tööandjate tagasiside uuringu, millega hinnatakse regulaarselt valitsuse tegevust. Võrreldes eelneva kvartaliga kasvas kriitiliste vastajate hulk, keda aasta lõpuks oli 45 protsenti. See tähendab, et kriisiaja alguses valitsusele antud usalduskrediit hakkas ammenduma.
Positiivsete hinnangute osakaal on olnud pidevas langustrendis alates 2020. aasta juunist (16 protsenti), kui lõppes kriisi esimene laine, kus nii toetusmeetmed kui piirangute leevendamine tõid kaasa optimistlikumad meeleolud. Aasta lõpuks oli positiivsete hinnangute osakaal langenud 6 protsendini. Sektorite lõikes oli enim kriitilisi hinnanguid ootuspäraselt teenindussektoris (58 protsenti), millele järgnes ehitus 43,8 protsendiga. Tööstuses ja kaubanduses oli negatiivseid hinnanguid 40,7 protsenti.
Selgitustes toovad ettevõtjad puudustena välja lahkuva valitsuse pika plaani puudumist ja kriisiotsuste ebapiisavat põhjendamist. Ettevõtjate sõnul on Eesti kuvand poliitikute väljaütlemiste tõttu muutunud ka eksportturgudel negatiivsemaks, mis on kaasa toonud tõsiseid probleeme. Ekspordi ja investeeringute soodustamiseks peab Eesti riigi hoiak olema aga avatud, lugupidav ja tolerantne.
Eesti majandusarengut takistava asjaoluna toodi välja tööjõupuudus ja läbimõtlemata piirangud välistööjõu rakendamisele sektorites, kus meil endal oskustöölisi napib. Positiivsena tõsteti esile, et valitsus suurendas kriisis kulutusi ja võrreldes teiste riikidega on piirangud mõistlikumad.
Valitsuse vahetus on seega võimalus teha asju paremini. Tööandjate sõnum uuele valitsusele on, et kriisis ei tohi ära unustada ettevõtluskeskkonda ja konkurentsivõimet. Päevapoliitiliste pseudoprobleemidega maadlemise asemel tuleb keskenduda kriisihaldusele ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisele. «Uus valitsus peab vältima eelkäijate vigu ning tegema kaotatu tasa. Meie hinnangul on kiire ja edukas Covid-19 viiruse vastu vaktsineerimine uue valitsuse kõige olulisem ja esmane eesmärk,»ütleb Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.
«See on võimalus uuele valitsusele näidata oma võimekust ja koostöötahet tööandjatega ning säästa ressursse, sest vaktsineerimise kulud on kordades madalamad võrreldes testimise, ettevõtete sulgemise või kriisiabiga,» sõnab ta. Ta kinnitas, et ettevõtjad on jätkuvalt valmis vaktsineerimise korraldamisse ka ise panustama.
Konkreetsed sammud majanduse taaskäivitamiseks
Tööandjad ootavad, et uus valitsus astuks konkreetseid samme majanduse taaskäivitamiseks – vähendaks ebakindlust, suurendaks ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ning seaks sihiks konkurentsivõime tugevdamise. Sealhulgas toetaks valdkondi, mis on saanud piirangute tõttu eriti tugeva löögi. «Valitsus peab taastama oma tõsiseltvõetavuse ja keskenduma olulisele. Näiteks ELi Taastusrahastu kiire ja targa kasutamise, teadus-arendustegevuse, innovatsiooni ja rakendusuuringute toetamise, digi- ja rohepöörde reaalse sisuga täitmise. Aga ka hoiduma maksude tõstmisest ja jätkama riigireformiga,» sõnab Aas.
1917. aastal asutatud Eesti Tööandjate Keskliit on Eesti ettevõtteid ja majandusharuliite koondav katusorganisatsioon, mis esindab otse ja läbi haruliitude üle 2000 ettevõtte, mis on tööandjaks enam kui 250 000 töötajale. Tööandjate missiooniks on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme tõusule.