/nginx/o/2020/10/12/13408319t1h5c3a.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), konkurentsiameti ja Eesti Posti vahelise postiteenuse töögrupi kohtumisel saavutati põhimõtteline kokkulepe, et parema postiteenuse pakkumiseks tuleb muuta postivõrgule esitatavad nõuded teenustaseme põhiseks.
Siiani on postiteenuse kättesaadavuse mõõdikuks olnud postkontorite arv ja tihedus, kuid see on viinud olukorrani, kus Eesti Post peab postiseaduse kohaselt postkontorit mitmel pool üleval pidama ka siis, kui keegi seal väga ei käi. Samal ajal pole aga aktiivsema teenusekasutusega kohtades postiteenus piisavalt kättesaadav, kirjutab ERR.
Teisipäeval kohtunud juhtrühma eesmärgiks oli seada paika uued sihid.
«Esimene samm oleks kõigepealt fikseerida tänane olukord ja kokku leppida, kuidas kättesaadavust ja kvaliteeti mõõdame. See ei tee olukorda halvemaks ega paremaks, aga annab mõõdiku, mille alusel edaspidi muudatuste järel aru saada, kas kättesaadavus on läinud paremaks või halvemaks,» selgitas Omniva kaubamärki kasutava Eesti Posti kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kaja Sepp ütles ERRile.
Mõnel pool on postivõrk üle koormatud, teisel pool aga ei vahendata ühtegi pakki. Mõõdikute alusel muudatuste tegemisel saaks viia ressursi üle sinna, kus seda praegu puudu on.
Vastavalt töörühma kokkuleppele hakatakse teenustaseme põhiselt käsitlema järgmisi reguleeritud teenuseid ja nende mõõdikuid: markide ostmine; universaalse postiteenuse (UPT) pakkide vastuvõtt; UPT kirjade vastuvõtt; UPT paki väljastamine; UPT kirjade väljastamine; rahasiirded; perioodika kättetoimetamine, teatas MKM.
Kättesaadavust ja kvaliteeti hindavad mõõdikud on: kaugus teenuspunktist; minimaalne tundide arv nädalas, teeninduspiirkonna teenindamine arvestatuna protsentides nädala tööpäevadest; teenuspunkti kättesaadavus protsentides nädala tundidest; kiirus; kvaliteet.
Töörühm leppis ka kokku, et teenuste osutamise viisi käsitsetakse ühtsena ning edaspidi ei tehta vahet, kas postipunkt on koos inimesega või on seal paki saatmise teenust pakkuv automaat.
Sepa sõnul ei tähenda see, et Eesti Post hakkaks postkontoreid sulgema. «Pigem näeks varianti, et tegelikult tuleb postivõrku teha tihedamaks, eriti maapiirkondades,» ütles ta.
«Mitte tihedamaks sellega, et panna igale poole postkontor, seda ei kannataks finantsiliselt ei ettevõtja ega maksumaksja välja. Selle uue kvaliteedimõõdiku alusel tekiks võimalus ehitada üles paindlik postivõrk,» kirjeldas Sepp.
Eesti Posti nõukogu esimees Sten Soosaar selgitas pressiteates, et ettevõte näeb Eesti Posti kontori-, automaadi- ja kullervõrku ühtse tervikuna, mis eristumise asemel hoopis täiendaksid teineteist ja võimaldaksid pakkuda kvaliteetset ning kättesaadavat postiteenust.
Sepa sõnul tähendaks see, et maakonnakeskustes oleksid saadaval suured täisfunktsionaalsed postkontorid, kus pakutakse nõustamist ja kõiki muid teenuseid, mida võiks vaja minna.
Väiksemates kohtades aga tuleks juurde luua postipunkte, mis on leidnud oma koha nii raamatukogudes, poodides kui kohalike käsitöötegijate juures. Seal saaks näiteks pakke kätte ja marke osta, Sepa sõnul võiksid need olla toetatud ka pakiautomaadiga.
Murekohaks jäävad endiselt talud, mis asuvad nii postkontorist kui postipunktist kaugel eemal, ning lahendada tuleb küsimus, kuidas saab oma paki panna teele näiteks postkontorist kaugel talus elav üksik vanainimene. «Kõige ratsionaalsem on viia teenus talle piltlikult öeldes taksoga koju,» märkis Sepp.
Sellist teenust pakub postifirma juba praegu, kuid edaspidi sooviks Eesti Post teenust laiendada ja kättesaadavamaks teha.
Postifirma on alustanud maapiirkondades ka postiautomaatide pilootprojektiga, et paigaldada kaheksasse omavalitsusse ja 12 külla väiksemõõdulised postiautomaadid.
«Esimene paigaldatud postiautomaat Lõpe külas on klientide poolt omaks võetud ning selle kasutamine ületanud kõik meie esialgsed ootused,» märkis Sten Soosaar.
ERR kirjutab, et tulevikus võiks sellised automaadid Eesti Posti arvates olla igas külas, kus elab vähemalt 150 inimest. See tähendaks 1000 automaadi paigaldamist üle riigi.
Sepa sõnul sõltub postivõrgus suuremate muudatuste tegemine ka poliitilisest tahtest. Muu seas ootab muudatust postiseadus, esialgne muudatus vajaks vaid ministeeriumi määrust.
Eesti Post kinnitas ERRile, et tahe ja valmidus postivõrgu parandamiseks on olemas ja ka poliitikute tagasiside on seni olnud positiivne.
Juhtrühma kohtumisel lepiti kokku, et järgmise sammuna valmistavad MKM, konkurentsiamet ja Eesti Post ette tänast postivõrku reguleeriva määruse muudatusettepanekud.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)