:format(webp)/nginx/o/2019/02/28/11831519t1h4cb7.jpg)
Mitte küll kõigil, kuid paljudel inimestel ja Eesti majandusel tervikuna on koroonakriisis läinud paremini, kui osanuks oodata. Õigete majanduspoliitiliste valikute korral on võimalik, et Eesti väljub raskest seisust püsivate majanduslike kahjudeta, kirjutab Eesti Pabga ökonomist Rasmus Kattai keskpanga blogis.
Tööpuudus on suurenenud, kuid mitte plahvatuslikult, keskmine palk kasvab küll aeglasemalt, aga on jätkuvalt tõusuteel, ja pangakontodel hoitava raha hulk on jõudsalt paisunud.
Kõike seda troonib teadmine, et eelmisel aastal oli Eesti majanduslangus Euroopa üks väikseimaid. Viimast võib lugeda väikeseks imeks või vähemasti tubliks saavutuseks selle taustal, et Eesti on väga väike ja avatud (ehk teistest riikidest tugevasti sõltuv) majandus ning varasem kogemus on näidanud, et turbulentsed ajad kõigutavad meid rohkem kui ümberkaudseid riike. Praeguses kriisis, vähemasti seni, on aga läinud teisiti.
Majanduse edasine käekäik sõltub otseselt sellest, kui edukalt viirust ohjatakse ― selle leviku tõkestamiseks seatud piirangud on majanduse jaoks peamine probleemide tekitaja. Eelmisel sügisel, mil koroonaviirus hakkas kõikjal teistkordselt pead tõstma, tehti hulk majandusprognoose, mis erinesid üksteisest peamiselt eelduse poolest, millal vaktsiin kasutusele tuleb.
Nüüdseks on vaktsineerimisega paljudes riikides algust tehtud, ent paraku tuleb tõdeda, et vaktsiinide kättesaadavuse, müügilubade saamise, vaktsineerimise kiiruse ja tõhususe, aga ka haiguse uute vormide tekkega seoses on endiselt nii palju ebakindlust, et on võimatu rääkida märkimisväärsest selginemisest majanduse väljavaates.
Eesti majandusprognoosid on osutunud ebatäpsemaks kui mõneteist aasta taguse finantskriisi ajal. Uus ja tundmatu vaenlane ning selle põhjustatud ebamäärasus muutsid ettevõtted kriisi puhkedes ülipessimistlikuks, mis kujundas prognoose Eestis ja mujalgi.
Tegelikult kohanes aga suur osa ettevõtteid uute oludega väga kiiresti ning muidugi päästis hullemast see, et paljud riigid panid erasektorile pretsedenditult suuremahuliste abiprogrammidega õla alla. Sel põhjusel jäi majanduslangus kõvasti väiksemaks, kui kevadel ja suvel kardetud. Samas on praeguseks ilmne, et teise laine tõttu jääb kriisi alguses oodatud ja loodetud majanduse kiire tagasipõrge endisele tasemele olemata ning taastumine tuleb aeglasem.
Käimasoleva kriisi eripära on see, et majanduse erinevaid harusid kohtleb see äärmiselt ebavõrdselt. Majutuse, toitlustuse ja transpordi valdkonnad kogevad kordades karmimaid olusid kui nii mõnedki teised sektorid. On neidki harusid, mis kõigele vaatamata kasvavad, nagu näiteks infotehnoloogia ning finants- ja kindlustustegevus.
Ühest küljest võib loota, et isegi kui enim kannatavates valdkondades peaks tulema ulatuslik pankrotilaine, tärkavad neis uued ettevõtted niipea, kui selleks taas võimalus avaneb. Teisalt ei pruugi turult kadunud ettevõtetest jäänud tühimiku täitmine olla nii lihtne ― näiteks juhul, kui ettevõtjad jäävad veel mõneks ajaks viiruskriisist enim räsitud valdkondades tegutsemist pidama liiga riskantseks ja siirduvad sel põhjusel teise tegevusvaldkonda. Tulemuseks võib olla osade harude kängumine.
Majanduse struktuur ongi pidevas muutumises ja Eestis on viimaste aastakümnete vältel sihikindlalt välja tõrjutud odavale tootmisele rajatud ärimudeleid. Edukamad ettevõtted ja perspektiivikamad harud on meelitanud enda suunas nii inimesi kui ka kapitali, pakkudes mõlemale paremaid tingimusi. Ohukoht on aga see, kui osad majandusharud kannatavad väliste põhjuste tõttu ebaproportsionaalselt palju ja majandusel tervikuna ei lähe samuti hästi – siis ei leidu tõenäoliselt suure hulga inimeste jaoks peagi enam sobivat tööd.
Praeguse kriisi eripärasid arvesse võttes on valitsusel olnud kohane lähtuda mallist: kelle tegevust piirad, seda ka abista. Kriisi venimise korral muutub aga osa majanduse kunstlikul hingamisel hoidmine riigi jaoks kurnavaks ning sel juhul on otstarbekas suunata senisest enam ressurssi ümberõppe korraldamisse ja tagada, et elujõulistel ettevõtetel oleks ligipääs laenurahale.
Alanud aastas leidub siiski ka helgeid laike. Esiteks, kuigi paljud inimesed on pidanud taluma kaotust sissetulekutes, pole seekordne kriis (veel) ära söönud kogu majapidamiste sektori sääste. Vastupidi – kuna majapidamiste sektori kogusissetulek on kasvanud ja kulutused samal ajal vähenenud, on selle tulemusena rahavarud suurenenud ning see on hea eeldus, et majandusele uuesti hoog sisse saada. Lisaks on praeguseks üle 50 000 inimese otsustanud kasutada võimalust loobuda teisest pensionisambast ning küsitluste järgi suureneb loobujate hulk veel kordades.
Küsitlused näitavad sedagi, et suur osa loobujaist ei investeeri raha edasi, vaid eelistavad pensionipõlveks säästetu kohe käiku lasta. Lühiajalises vaates annab see majandusele täiendava tõuke, paraku küll paljude jaoks parema tuleviku ja pensionipõlve arvelt.
Ka Eestist kaugemal on leidnud aset sündmusi, mis tõotavad soodsaid tuuli. Avanemas on uued võimalused Euroopa Liidu fondide kasutamiseks ja rahamaailmas toimuv lubab väga madalate intressimäärade kestmist veel aastaid, mis toetab majanduse jõudmist tagasi endisele järjele. Viimasel hetkel saavutatud kokkulepe Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel ei abista Eestit otseselt küll palju, aga kaudselt, oma kaubanduspartnerite vahendusel, kindlasti.
Väheoluline pole ka Joe Bideni võit Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel, sest tekkinud on lootus, et maailmakaubandust halvanud piiranguid leevendatakse või suisa kaotatakse. See tähendab selgelt paremaid võimalusi ka Eesti jaoks.
Õigete majanduspoliitiliste valikute korral on võimalik, et Eesti väljub raskest seisust püsivate majanduslike kahjudeta. See tähendab, et majandus jõuab tagasi seisu, mida prognoositi lähiaastaiks enne kriisi puhkemist. Silmatorkavaimaks taagaks jääks sel juhul üksnes kriisis kerkinud riigivõlg, mille edasise paisumise vältimiseks tuleb valitsusel hakata otsima võimalusi taastada nelja aasta eest lagunenud kooskõla riigi kulutuste ja maksukoormuse vahel.
Püsiva majanduskahjuta pääsemise esmaseks eelduseks on siiski see, et viirus taandub aasta esimeses pooles ja piirangute eemaldamine laseb majandusel taas vabalt hingata.
Eelmise aasta kogemus näitab selgelt, et suurema tervisekriisiga riigid kannatasid ka majanduslikult enam. Seega tuleb valitsusel rõhku panna selgetele sõnumitele, kuidas inimesed peaksid viiruse leviku tõkestamiseks käituma, ning vaktsineerimise tõhusale korraldamisele.
:format(webp)/nginx/o/2016/01/13/4871587t1h4018.jpg)