Sisuturundus
Polaarjoonte kummaliste avastuste mõju meie planeedi tulevikule
/nginx/o/2020/09/07/13329515t1h3046.png)
18. jaanuar 2021, 16:16
/nginx/o/2021/01/18/13582557t1hce6f.jpg)
Igijää ja -lumega kaetud piirkonnad, nagu Gröönimaa ja Antarktika, ei ole alati olnud sellise kliimaga ega jää ka tulevikus nii. Miljonite aastate vanused kivistised ja fossiilid tõestavad, et polaarjoonte aladel kasvasid lopsakad metsad ja elasid hiiglaslikud dinosaurused. Need on piirkonnad, mis hakkavad taas märkimisväärselt muutuma. Viasat Nature kanalil esilinastub 2020. aastal valminud uus kaheosaline dokfilm «Äärmuslikud poolused», kus uuritakse polaarjoonte omapärast minevikku ning võimalikku tulevikku. Film on eetris neljapäeval, 21.jaanuaril kell 20.00.
ÜLLATAVAD LEIUD POLAARJOONTELT
Põhjas Gröönimaa ranniku lähedal asub saar nimega Ellesmere, mis on vaid 1290 kilomeetri kaugusel põhjapoolusest. Ligi 1600 kilomeetri ulatuses ei leidu ainsatki puud, kuid üllatavalt leiti sellelt saarelt 50 miljoni aasta vanuse metsa kivistunud jäänused. On tõendid hiiglaslike sekvoiade kohta, mis ulatusid lausa 48 meetrini. Seega maa, mis on praegu vaid jäine maastik, oli varem lopsaka elusloodusega asustatud troopiline soo.
Lõunast leiame Antarktika, mida katab enamasti jää, ulatudes kohati lausa 457 meetri paksuseks. Ka seal ei kasva puid, kuid Nelsoni saarel, mis on osa mandrist, on tõendeid pöögimetsa kohta. Kivistunud jäänuste andmetel kattis 83 miljonit aastat tagasi Antarktika osi pöögi- ja sõnajalametsad ning temperatuur langes harva miinustesse. Mandrilt leiti ka ühe hiiglasliku dinosauruse luid, tema selgroolülid olid ligi ühe meetri pikkused.
NIISIIS OLI LÕUNA- JA PÕHJAPOLAARJOONEL KUNAGI SOOJEM, AGA MIS TINGIS TEMPERATUURI LANGUSE?
Küsimusele aitavad vastused anda fossiilid. Nimelt erinevatest ajastutest pärit taimede jäänused näitavad süsihappegaasi kontsentratsiooni muutust õhus. See tase on alati muutuv ja kuna süsihappegaas hoiab soojust kinni, siis muutub globaalne temperatuur vastavalt süsihappegaasi tasemele atmosfääris.
MILLIST TULEVIKKU ENNUSTAVAD FOSSIILID MEIE PLANEEDILE?
On teada, et inimeste toodetud süsihappegaasi tõttu muutub planeet iga päevaga üha soojemaks, kuid fossiilid näitavad, kuidas võib see meie tulevikule mõjuda. Liustike jääst leitud artefaktide järgi oli Maa temperatuur 3 miljonit aastat tagasi 3-4 kraadi võrra soojem kui praegu. Kõrgema merepinna tõttu ulatus USA idarannik 136 km rohkem sisemaa poole. Kui globaalne soojenemine praeguses tempos jätkub, kaotame mitmeid miljoneid ruutkilomeetreid maapinda merele, sealhulgas linnasid ning teisi asustatud kohti.
Avasta üllatavaid ning kummalisi fakte kaheosalises dokumentaalfilmis «Äärmuslikud poolused», mis esilinastub kanalil Viasat Nature neljapäeval, 21.jaanuaril kell 20.00.
Jälgi meid ka Facebookis - Viasat channels Eesti.
Viasat Nature on saadaval Eesti parimate teleoperaatorite pakettides. Telia ning Elisa klientidele on kanal saadaval ka noppekanalina hinnaga al 0,99€.