/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2020/12/03/13511223t1h0cdb.jpg)
Palkade tõus möödunud aastal küll aeglustus, kuid töötasud kasvasid siiski kõikides ametirühmades. Keskmine palgakasv oli 5,4 protsenti, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturu-uuringust.
Palgad kasvasid vaatamata koroonapandeemiale jõudsalt
Kui 2019. aasta sügisel oli uuringus osalenute brutotöötasu mediaan 1464 eurot, siis 2020. aastal samal ajal 79 euro võrra suurem ehk 1543 eurot. Aasta varem kasvasid palgad 8 protsenti.
Palgakasvu vedasid 2020. aastal tippspetsialistid ja kontoriametnikud, kelle töötasud kerkisid aastaga vastavalt 8,5 protsenti ja 7,9 protsenti. Tippspetsialistide brutotöötasu mediaan oli 2020. aasta sügisel 1790 eurot ja kontoriametnikel 1188 eurot.
Rohkem kasvasid meditsiinieriala ja sotsiaalhoolekande tippspetsialistide palgad, samuti riigisektori andmeanalüütikute töötasud. Kontoriametnike palgatõusu mõjutas klienditeenindajate ja kliendihaldurite töötasude kasv.
Kõige väiksem oli brutotöötasu mediaani kasv esmatasandi juhtide (1,7 protsenti), seadme- ja masinaoperaatorite (1,1 protsenti) ning lihttööliste ametirühmas (2,1 protsenti). Esmatasandi juhtide brutotöötasu mediaan oli 2020. aasta sügisel 1668 eurot, seadme- ja masinaoperaatoritel 1251 eurot ning lihttöölistel 832 eurot.
«Esmatasandi juhtide töötasude kasvu pidurdas üksuste juhtide palkade langus kaubanduses ning majutuses ja toitlustuses. Seadme- ja masinaoperaatorite töötasud on tootmisvaldkondade lõikes erinevalt muutunud, näiteks puidutööstuses on selle ametirühma töötasud üsna palju kasvanud,» selgitas uuringutulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
«Lihttööliste töötasu kasvas koristus- ja puhastustööde erialal, majutuse ja toitlustuse ning ka transpordi ja põllumajandusega seotud töödel see aga kahanes,» lisas Seeder.
Tema sõnul mõjutavad töötasude kasvu nii põhipalkade muutused kui ka lisatasud, mida makstakse sagedamini oskus- ja lihttöölistele, kelle töö tulemus on igakuuliselt selgemini mõõdetav. Tervisekriis on mõjutanud töömahtusid mitmes valdkonnas – kui majutuses ja toitlustuses on piirangute tõttu töökoormus selgelt langenud, siis näiteks tervishoius ning puhastus- ja kaitsevahendite tootmisega seotud erialadel on mahud kasvanud. See mõjutab nii tegelikke palku kui ka lisatasusid.
Lisatasude osatähtsus töötasus vähenes aastaga kõigis ametirühmades ja oli keskmiselt 20,8 protsenti, aasta varem moodustasid regulaarsed lisatasud 22,1 protsenti töötajate töötasus, kellele neid maksti.