LHV fondide juht: pensionist saab igaühe enda vastutus

LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni sõnul sunnib pensonireform fondihaldureid eelistama likviidsemaid väärtpabereid. Foto: Foto: Liis Treimann/pm/scanpix

LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni sõnul avaldab teise samba reform Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele halba mõju, soodustades pigem tarbimist kui säästmist.

Lisaks muutis pensionireform kinnisvarasse ja teistesse noteerimata varadesse investeerimise keerulisemaks, kuna sunnib fondihaldureid eelistama likviidsemaid väärtpabereid.

«Teisalt tõi pensionireformi õiguslikkusega seotud vaidlus riigikohtus siiski märkimisväärset kindlust, et pensionifondidesse ja tulevikus ka pensioni investeerimiskontole kogutud vara on inimese oma ja riigil ei ole selle järele oma kätt sirutada võimalik. See vara kuulub inimesele sellest hoolimata, et suur osa sellest on kogunenud sotsiaalmaksu laekumistest,» kirjutab Viisemann LHV finantsportaalis.

Veel sai tema sõnul riigikohtus selgeks, et riigil pole põhiseadusest tulenevat kohustust tagada pensionäridele rohkemat kui minimaalne toimetulek: tulevikus peab igaüks ise vastutama selle eest, kuidas ta pensionipõlves hakkama saab.

«Kuigi Eesti pensionisüsteemi lõhkujad tähistasid riigikohtu otsust kui võitu ning ennustasid väikest tarbimisbuumi, peaks see panema hoopis kogu ühiskonna mõtlema sellele, kas oleme tulevikuks kogunud piisavalt reserve,» märkis Viisemann.

Selleks, et kasvatada jõukust ja koguda reserve, tuleks tema sõnul kulutada vähem kui teenitakse, ning panna säästetu tootlikult kasvama. «Teine ja kolmas pensionisammas on kõige maksuefektiivsem viis seda teha. Meie omalt poolt jätkame iga kivi ümberpööramist sihiga, et panna need reservid pensionikoguja jaoks võimalikult edukalt tööle,» lisas LHV pensionifondide juht.

Andres Viisemanni mõtteid saab pikemalt lugeda LHV finantsportaalis.