Sõerd: kaks kiireloomulist asja, mida majanduse toetuseks tuleb teha

Aivar Sõerdi sõnul veab eelarvekulude kasvu avaliku sektori palgakulu. Foto: Jaanus Lensment

Kiireloomuliselt tuleb majanduse toetuseks astuda kaks, võimalik, et ka kolm sammu, kirjutab riigikogu liige, Reformierakonda kuuluv Aivar Sõerd. 

Uus koalitsioon asub tööle koroonakriisi keskel, esmane kiireloomuline tähelepanu läheb Eesti inimeste tervise säästmisele ning majanduse käigushoidmisele.

Esmased vajalikud sammud majanduse valdkonnas on samuti seotud kriisi lahendamisega ja toetusmeetmetega. 2021. aasta riigieelarves pole sellist majanduse toetuse paketti, nagu tehti 2020. aasta lisaeelarvega eelmise aasta kevadel. Palju on panustatud eurorahadele, taaskäivitamise rahastu, õiglase ülemineku fondi, REACT-EU ja ELi pikaajalise eelarve ühtekuuluvuspoliitikas avanevatele rahadele, nii eelmise perioodi kasutamata rahadele kui ka uue perioodi rahadele.

Enne tänavuse aasta riigieelarve kolmandat lugemist eelmise aasta detsembris kirjutati riigieelarvesse 313 miljoni euro mahus uue perioodi eurorahasid. Riigikogu aga ei kaasatud aruteludesse, kuhu see raha suunatakse. Oma tööd lõpetav valitsus on teinud põhimõttelised otsused, kuhu suunata järgmise perioodi pikaajalise EL eelarvekava rahad ja õiglase ülemineku fondi rahad. Nende rahade kasutuselevõtmiseks aga tuleb Eestil saata Brüsselisse täpsem riigipoolne plaan. Just seda plaani peaks hakkama uus koalitsioon kiiremas korras kokku panema.

Kredexi mullu kasutamata jäänud raha

Teiseks, eelmise aasta riigieelarves jäi kasutamata Kredexile eraldatud raha üle 430 miljoni euro ja rahandusministeerium peaks vormistama selle käesoleva aasta riigieelarvesse ülekandmise. Seal on kinni kriisi lahenduseks mõeldud väiksemate käenduste ja kriisilaenude rahad, aga ka niinimetatud riiklikult oluliste laenude jaoks mõeldud raha. Kredex pani need rahad seisma, sest tööd lõpetav valitsus ei jõudnud «põhimõttelisest nõusolekust» kaugemale. Nende otsuste tegemine on nüüd aga kiireloomuline küsimus ja otsustada tuleb ka, kuidas edasi minna niinimetatud riiklikult oluliste projektide laenuotsustega.

Kolmandaks, otsustada tuleb võib-olla ka seda, kuidas edasi minna muude riigieelarveliste investeeringutega. Näiteks seda, mis puudutab teedeehitust. Rahandusminister Helme on juba paar aastat rääkinud oma muinasjuttu neljarajaliste teede täismahus väljaehitamisest PPP projektidena. Tegelikkuses pole aga suudetud välja kuulutada isegi mitte esimest PPP Libatse-Are maanteelõigu projekteerimise hanget. Samas kui vaadata valitsuse poolt detsembris kinnitatud teehoiukava, siis teedevõrgu arendamise raha väheneb 143 miljonilt eurolt tänavuses riigieelarves 25 miljonile eurole 2024. aastaks. Aga möönan, et need teemad tulevad täpsemalt arutelule kevadel valmiva uue riigieelarve strateegia koostamisel.

Aga veidi pikemas vaates on päris suur hulk teemasid, mida majanduse vallas tuleks käsitleda. Nendeks on näiteks rahvusvaheliste ühenduste arendamine ja taastamine peale seda, kui koroonakriis lahenema hakkab, turismivaldkonna toetamise meetmed, teadus- arendustegevusse täiendavalt suunatud raha efektiivne kasutamine, rakendusuuringud, millega toetada innovatsiooni rakendamist ettevõtluses, IT-võimekuse arendamine, mobiilse andmeside ja võrkude arendamine, tootearenduse ja kõrglisandväärtusega ekspordi toetamine.