Eesti maksebilansi jooksevkonto oli mullu novembris Eesti Panga kiirhinnangu kohaselt 233 miljoni euro suuruses puudujäägis. Puudujäägi põhjustas suuremahuline teenuste import.
GRAAFIK ⟩ Teenused viisid jooksevkonto suurde puudujääki (2)
Keerulise nimega maksebilansi jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem riigist välja veetavate ehk eksporditavate ja riiki sisse veetavate ehk imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel mingil kindlal ajaperioodil. Positiivseks hinnatakse seda juhul, kui kaupu ja teenuseid eksporditakse suuremas väärtuses, kui imporditakse. Kui aga sisse tuuakse kaupu ja teenuseid rohkem, kui välja viiakse, on tegemist jooksevkonto puudujäägiga.
Eesti Panga teatel kasvas kaupade väljavedu 9% ja sissevedu 7% ning kaupade konto saldo oli 13 miljoni euro suuruses puudujäägis. Novembri kaubavahetuse kasvu mõjutas enim elektriseadmete ekspordi ja impordi suurenemine.
Teenuste saldo oli aga 133 miljoni euroga negatiivne. Teenuste eksport vähenes aastatagusega võrreldes 21%. Teenuste import kasvas aastatagusega võrreldes 38% ning põhjuseks oli arvutiteenuste impordist. Reisi- ja veoteenused on keskpanga teatel jätkuvalt madalseisus nii ekspordi kui ka impordi poolel
Investeerimistulude netoväljavool suurenes, mistõttu ka esmase ja teisese tulu negatiivne saldo kokku suurenes 86 miljoni euroni.