K, 1.02.2023

Räsitud turismiliidud nõuavad EASi toetusest kadunud 2 miljoni euro tagasipanekut

PM Majandus
Räsitud turismiliidud nõuavad EASi toetusest kadunud 2 miljoni euro tagasipanekut
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hotelli tühi bassein.
Hotelli tühi bassein. Foto: Erakogu

EASi ärimudeli arendamise toetusmeetmesse tuleks eelmisel nädalal ootamatult ära võetud 2 miljonit eurot tagasi panna, leiavad turismiliidud ja lisavad, et ministri lubadus seda raha kasutada efektiivsemalt edaspidi, ei ole lahendus.

Turismiliidud saatsid väliskaubandus- ja IT-minister Raul Siemile, riigikogu fraktsioonijuhtidele ning peaminister Jüri Ratasele pöördumise, milles toovad välja, et eelmise aasta oktoobris tutvustas EAS turismifirmadele mõeldud meedet «Turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetus», mis pidi avanema 7. jaanuaril 2021 rahalise mahuga 4,1 miljonit eurot.

Huvi meetme vastu oli väga suur, EASi andmetel käis infopäeval üle 200 kuulaja ja eelnõustamisel üle 100 ettevõtte. Ülisuure huvi tõttu tegi EVEA valitsusele pöördumise, milles palus kavandatud 4,1 miljoni euro suurust summat suurendada.  

Ettevõtjad tundsid end narrituna

5. jaanuaril said aga nõustamisel käinud firmad EAS-ilt e-kirja, millest selgus, et majandus-ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on vähendanud meetme summa 2,1 miljoni euroni. Ehk ettevõtted said kaks päeva enne taotlemise algust teada, et niigi väikest summat on vähendatud ligikaudu kaks korda ja seega toetust võiks saada vaid 10-15 ettevõtet.

«Selline meetme raames väljakuulutatud summa vähendamine vahetult enne taotlemise algust on kaasa toonud keerulises situatsioonis olevate turismiettevõtete ajaressursi raiskamise, mistõttu ettevõtjad on nördinud ja tunnevad end narrituna,» seisab pöördumises.

7. jaanuari hommikul kell 9 avatud taotlusvoor suleti kell 9.26, mis tähendas, et koos ülekattega võeti vastu hindamiseks vaid 25-35 taotlust. Meede oli sobilik nendele turismiettevõtjatele, kes on kriisis ellu jäänud ja tahavad oma ärimudelit muuta, seega keskenduda innovatsioonile ja uute lahenduste loomisele.

«Selliste taotluste vastuvõtmiste otsustamine ei tohiks käia põhimõttel, et kes kiiremini jõuab ja kus loevadki vaid mõned minutid või sekundid. Taotlemine peaks olema avatud kuni varem kokkulepitud kindla ajani,» märgivad liidud.

Asjata tehtud kulutused

Väljakuulutatud meetmesse taotluse esitanud firmade seas läbiviidud küsitlusest selgus, et küsitlusele vastanud 51 firmast 88,5 protsendil ei õnnestunud taotlust selle 26 minuti ehk enne meetme sulgemise aega esitada. Samuti tekkis osadel taotlejatel tehnilisi tõrkeid taotluse täitmisel või internetiühendusega. Ajaraami ei jõudnud keerukamate ning rohkemate ettevalmistatud materjalidega projektid.

Pöördumises tuuakse välja, et küsitletud 51 ettevõttest 39 tegi taotluse koostamisel rahalisi kulutusi. Nende ettevõtete kogukulu oli üle 75 000 euro. Keskmine ajakulu taotluse kokkupanekuks oli projektist sõltuvalt kuni kaks kuud tööaega, hinnanguline töötatud tundide arv kokku oli 15 000 töötundi. Ilma toetuseta plaanib kavandatud  projekti ellu viia 9 firmat.

Liidud teevad pöördumises väliskaubandus- ning infotehnoloogiaminister Raul Siemile kolm ettepanekut:

1. Lisada tagasi samasse meetme vooru 5. jaanuaril ära võetud 2 miljonit eurot. Kuna EAS on taotlused saanud ja saab 4,1 miljonit eurose summa puhul arvestada taotlusi ülekattega kuni 10,25 miljonit eurot, siis kvalifitseerub hindamisele rohkem tugevaid projekte.

2.  Läbi ajakirjanduse saadud ministri sõnum efektiivsemast toetamisest järgmises voorus ja sinna kahe miljoni euro suunamine ei ole lahendus, sest teadmata on meetme olemus, aeg, sihtgrupp jne. Teeme ettepaneku tõsta 2 miljonit eurot 7. jaanuaril avanenud meetmesse ja võtta menetlusse kõik sel päeval laekunud taotlused.

3. Tulevastes ettevõtluse toetuse meetmetes mitte kasutada taotluse esitamise kiirusest sõltuvat tingimust. Kui on tegemist ettevalmistavate projektidega, siis peab taotlemine olema avatud kokkulepitud ajani ja hindama peaks kõiki taotlejaid.

Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Maaturismi Ühing, Eesti Spaaliit, Eesti Hotellide- ja Restoranide Liit, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Konverentsibüroo, Eesti Loodusturismi Ühing, Võrumaa Arenduskeskus, Põlvamaa Arenduskeskus, Valgamaa Arenguagentuur, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Viljandimaa Arenduskeskus, Järvamaa Arenduskeskus, Saare Arenduskeskus, Hiiumaa Arenduskeskus, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Lõuna-Eesti turismiklaster, Ida-Viru Turismiklaster, Tartumaa Turism, Peipsimaa Turism, Setomaa Turism, Võrumaa Turismiliit.

Märksõnad
Tagasi üles