/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/05/08/12147319t1h2ffc.jpg)
Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul oli tervishoiu valdkonna kolmeprotsendine kallinemine möödunud aastal majanduslikult poolelt loomulik, kuid sotsiaalselt poolelt vaadates on sellise trendi jätkumine muret tekitav.
Vitsur: muret tekitab tervishoiu kolmeprotsendine kallinemine aastaga
Oma kommentaaris BNS-ile tõi presidendi majandusnõunik möödunud aasta tarbijahinnaindeksist rääkides välja eelkõige selle, et aasta kestel COVID-19 tarbimist ja hindu otseselt kuigi palju ei mõjutanud – hinnad jäid stabiilseks.
«Kaudne mõju oli loomulikult suurem – eeskätt läbi energiakandjate ja energia odavnemise. Kuigi kütuste hinnad on alati väga volatiilsed olnud, siis seekord oli madala hinna püsimises oma osa ka viirusest tingitud majanduslangusel kogu maailmas,» märkis Vitsur.
Mulluste tarbijahindade puhul tõi majandusnõunik esile ka selle, et tarbimine COVID-19 tõttu enamiku aja jooksul eriliselt ei kannatanudki, sest vastasel juhul ei oleks tundlikud toiduainete hinnad saanud aastavõrdluses olla 2,1 protsendi võrra kallimad – see on tema sõnul arenenud maailmas üsna tavaline toiduainete hinna kallinemine. «Seda küll mingil määral tänu palgatoetustele,» tõdes Vitsur tarbimise stabiilsusest rääkides.
«Kuid kui vaadata aasta lõpu numbreid, siis pilt enam nii positiivne ei paista,» nentis majandusnõunik. Ta märkis, et detsembris olid kaubad, sealhulgas ka toit, odavamad nii aasta- kui ka kuuvõrdluses, samuti odavnesid ka riietus ja jalatsid, mistõttu tema hinnangul paistab, et epideemia teise laine majanduslikud tagajärjed ei pruugi enam nii kergeks jääda.
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2020. aastal 2019. aasta keskmisega võrreldes 0,4 protsenti.