Estravel reisifirmade toetusplaanist: kas valitsus tahab veritsevat haava kirvega ravida?

Aivo Takis Foto: Erakogu

EASi poolt kolmapäeval erialaliitudele avaldatud ning väidetavalt valitsuse põhimõttelise heakskiidu saanud reisiettevõtete toetusmeede soosib mikrofirmasid ning nörritab suuremaid, ütles Estraveli juhatuse liige ja ETFL asepresident Aivo Takis. «Olen šokeeritudokeeritud,» teatas ta.

Eastraveli teatel keskendub toetusmeede neljale ettevõtlusliigile, millest üks on reisiettevõtted (reisibürood ja reisikorraldajad). Arusaamatul põhjusel on reisiettevõtete puhul toetuse arvestamise aluseks kriisieelsel 2019. aastal, mitte 2020. aastal tasutud tööjõumaksud, kusjuures koguni 100% ulatuses. Kuid samas on see lahke lubadus vähegi suuremate firmade jaoks ära nullitud maksimummääraga, milleks on vaid 80 000 eurot.

«Olen shokeeritud,» kommenteeris  Aivo Takis. «Kui toetusmeede tõesti sellisel kujul teostub, on tegemist ebavõrdse kohtlemisega, mis toob kaasa kohtuvaidlused. Ma väga loodan, et tegemist on inimliku eksitusega, mitte kellegi pahatahtliku tegevusega, et aidata väikestel rikastuda suurte arvelt.»

Takis tõi oma seisukoha selgitamiseks ülimarkantse arvutusnäite:

Hüpoteetiline reisifirma X andis 2019. aastal tööd 10 inimesele, tasus aasta peale tööjõumakse kokku 80 000 eurot ja lõpetas aasta kasumiga, 2020. aasta alguses koondas ettevõte kõik töötajad, lõpetas sisulise tegevuse ja jättis miinimumpalgaga tööle ainult ettevõtte omaniku. 2020. aastal tasus firma tööjõumakse kokku ainult 5000 eurot, tänu millele lõpetas aasta nulltulemiga. 2021. aasta algul saab ta riigi käest ootamatult kingituseks 80 000 eurot.

Teiseks näiteks on  Estravel, mis andis 2019. aastal tööd 150 inimesele, tasus aasta peale tööjõumakse (sotsiaalmaksud, töötuskindlustusmaksed, brutopalkadest kinnipeetud tulumaksud, pensionisamba maksed ja erisoodustusmaksud) kokku 1,6 miljonit eurot ja lõpetas aasta kasumiga. 2020. aastal langes ettevõtte käive 70%, kuid aasta lõpuks suudeti siiski tööl hoida ligi 100 inimest. 2020. aasta jooksul tasus Estravel tööjõumakse ligi 1,1 miljonit eurot. Just tänu personalikuludele langes ettevõte 2020. aastal esmakordselt 30 aasta jooksul kahjumisse, kusjuures aastakahjum on üle miljoni euro. 2021. algul saab ta aga plaani aluseks võttes riigi käest tagasi selle 80 000 eurot, mis on Takise sõnul piinlikult väike osa enda poolt tasutud maksudest.

Eks siis alselt näitekls tootdu ettevõtte puhul oleks toetuse osakaal 201. aastal tasutud tööjõumaksudest 100%, kuid Estravelil 5%. Ning 2020. aasta tasutud tööjõumaksudest oleks sisuliselt tegevuse ölõpetanud firmal toetuse osakaal 1600% ning Estravelil 7,5%. 

Nagu Estavel välja toob, on erinevus kriisieelse 2019. aasta positsioonilt vaadates  20-kordne, aga asjakohasema, 2020. aasta positsioonilt vaadates üenam kui 200-kordne.

«Tegemist on karjuva ülekohtuga, mis sõdib minu õiglustunde vastu,» ütles Takis. «Ma mõistan, et arvuliselt ongi enamus tublisid reisibüroosid Eestis alla 10 töötajaga, ja mul pole midagi selle vastu, et neile tehakse selle meetmega tõeline kingitus. Kuid miks tahab riik karistada ajalooliselt edukamaid firmasid, kus on rohkem töötajaid või suuremad palgad? Kas praegu ei peaks hoopis premeerima neid reisifirmasid, kes on sajandi kriisist hoolimata suutnud enamus inimesi tööl hoida? See on ju toimunud negatiivse omanikutulu hinnaga, mis tähendab, et omanik on niigi juba karistuse saanud oma ühiskondliku vastutustundlikkuse eest. Kas meie valitsus tahab tõesti veritsevat haava kirvega ravida,»võttis Takis probleemi kokku. 

EASi kommunikatsioonispetsialisti Martin Altraja sõnul otsustab meetme tingimused poliitikakujundaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.