/nginx/o/2020/03/26/13027063t1h1dcb.jpg)
Kaupade ning teenuste hinnad odavnesisd eelmisel aastal oluliselt vähem kui kevadel pandeemia puhkedes oodati, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.
Hinnalangus jäi kevadel oodatust väiksemaks, toit kallineb ka tänavu
Statistikaameti andmetel langes kaupade ja teenuste hinnaliikumist peegeldav tarbijahinnaindeks eelmise aastas detsembris aasta varasemaga võrreldes 0,8% ning kogu eelmise aasta kokkuvõttes 0,4%.
Eelmine aasta läks ajalikku koroonapandeemia aastana ning Euroopa riikide majanduslangus oli viimaste kümnendite suurim vaatamata sellele, et kriisi mõju leevendas riikide valitsuste ja euroala keskpankade tugev sekkumine. Pert tõdes, et koroonakriisi majanduslik mõju oli Eestis märksa väiksema purustusjõuga, kui kevadel tollase info põhjal hinnati. «Ka hinnalangus oli seetõttu oodatust väiksem, kevadel prognoosis keskpank 2020. aastaks 1,1 protsendilist hinnalangust,» märkis Pert.
Hinnalangus euroala riikide seas üks suurimaid
Pert tõdes, et hinnalangus oli Eestis euroala riikide lõikes siiski üks suurimaid ja hinnad hakkasid meil langema juba aprillis. Eriti pandlikud olid teenuste hinnad, sest üüri ja majutusteenuste hinnad reageerisid võrdlemisi kiiresti ja jõuliselt. Teisel poolaastal levis kriisi mõju tugevamalt transpordi hindadesse.
Hinnalangusele aitasid kaasa hinnamuutused väliskeskkonnas. Nafta hind langes 2020. aastal 64 dollarilt 42 dollarini barreli eest ning kriisi haripunktis olid nafta tulevikutehingute hinnad isegi negatiivsed. Pert tõi välja, et tarbijakorvi kallinemist põhjustasid kuni aasta lõpuni toiduained. «Selle aasta vältel võib samuti oodata, et üleilmsed toidutoormete hinnad pigem tõusevad, põhjustades toiduainete edasist kallinemist,» prognoosis ta.
2021. aastal jõuab hinnakasv Perti sõnutsi 1,4 protsendini eeldusel, et aasta esimeses pooles koroonakriis laheneb ning majandus hakkab taastuma. Samas sõnas ta, et nii Eesti kui ka maailmamajanduse väljavaade on seni kestva kriisi iseloomust tulenevalt äärmiselt ebakindel.