Päevatoimetaja:
Sander Silm

EASi nobedate näppude voorus jäi enamik küsijaid pika ninaga

Tagurpidi Maja loojate uus projekt jäi EASi toetuseta. Ka kogu toetuste jagamist võib kirjeldada kui tagurpidist protsessi, sest kuigi ettevõtjad küsisid raha juurde, anti neile hoopis algsest kaks korda vähem.
Tagurpidi Maja loojate uus projekt jäi EASi toetuseta. Ka kogu toetuste jagamist võib kirjeldada kui tagurpidist protsessi, sest kuigi ettevõtjad küsisid raha juurde, anti neile hoopis algsest kaks korda vähem. Foto: Maarja Lodeson
  • Kriis turismisektoris kestab alates märtsist
  • Toetuste sõelale jäi esialgu vaid esimesed 22 projekti
  • EAS avab uue taotlusvooru turismi toetustele summas 9,7 miljonit eurot

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS)ärimudeli uuendamise toetust soovinud turismiettevõtjad pidid eile hommikul läbima narritava nobedate näppude vooru

Toetusteks mõeldud summa sai vähem kui poole tunniga kolm korda üle märgitud, pärast seda taotluste vastuvõtt lõpetati. Esialgu jäid sõelale vaid esimesed 22 projekti, kogusummas 3,6 miljonit eurot, millest kaetakse vaid 2,1 miljonit eurot.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete assotsiatsiooni EVEA asepresidendi Marina Kaasi sõnul näitas valitsus eile toimunuga selgelt välja oma hoolimatust kriisis rängalt räsitud turismiettevõtjate suhtes. «Sellisel moel toetuste jagamine on lubamatu,» märkis Kaas, kes oli ka ise üks neist, kes taotlusi sisestas, kuid ilmselt süsteemide ülekoormatuse tõttu lõppes protsess tulutult.

Veel aasta lõpus saatis EVEA valitsusele palve turismiettevõtete ärimudelite uuendamise toetusmeetme eelarvet ELi taastepaketis turismile ettenähtud vahendite ja struktuuritoetuste jääkide arvelt suurendada, kuid jäi ilma igasuguse vastuseta. «Meetme planeeritud eelarve oli siis 4,1 miljonit eurot ja meie andmetel oleks võinud sinna lisaraha üsna hõlpsalt leida,» rääkis Kaas. EVEA hinnangul oli toetusest huvitatud 150–200 turismiettevõtjat, kuid raha oleks jagunud vaid paarikümnele ja seetõttu oli lisaraha hädasti vaja. «Külma dušina teatas EAS hoopis kaks päeva enne taotluste vastuvõtmise algust, et on otsustatud toetusmeedet vähendada poole võrra, 2,1 miljoni euroni, mis tähendas, et raha jätkub veelgi vähematele.»

Valitsusega on keeruline suhelda

Kaasi sõnul on nii ettevõtjatel kui neid esindavatel liitudel valitsusega keeruline suhelda. Kui viiruse esimese laine ajal jagati toetusi kiiresti, küllaltki laiapõhjaliselt, lihtsustatud tingimustel ja ettevõtjate huve arvestades, siis nüüd puudub valitsusega dialoog täielikult. «Nagu müür on ees, vastavad töögrupid ei kohtu enam ja ministeeriumitest ei vaevuta küsimustele vastama,» kirjeldas Kaas. «Meenutame, et kriis turismisektoris kestab alates märtsist, kriisiabi aga sektorile on napp, hilinenud ning paljudele ettevõtjatele üldse kättesaamatu. Sektorile on taas kehtestatud ranged piirangud ning nüüd siis veel selline narritamine toetuste määramisel, kus võidavad mitte parimad ideed, vaid nobedamad näpud.»

«Jäime taotlusega aeglaseks,» tõdeb Tagurpidi Maja eestvedaja Kuldar Leis. «Jõudsin kell 9.38.» EAS aga sulges kell 9 alanud taotluste vastuvõtu juba kell 9.26, sest selleks ajaks oli esitatud nii palju taotlusi, et raha oli otsas.

«Eks me oleme aeglased keskealised Lõuna-Eesti mehed,» lausus Loovusaida omanik Indrek Maripuu, kes samuti taotluse esitamisega hiljaks jäi, kuigi alustas andmete sisestamisega kohe kell 9 hommikul, kui voor avati. «Esimesed emotsioonid olid kell 9.32 masendavad, aga nüüd läheb elu edasi,» rääkis Maripuu.

Kiiruse peale andmete sisestamine ei olnud muidugi üllatus, sest taotlemise kord oli teada, kuid üllatus oli Maripuu kinnitusel see, et taotlemine nii kiiresti lõppes. Maripuu lisas, et EAS oli teinud hea töö ning olemas olid korralikud juhendid ning video.

Loovusait soovis toetust ajurünnaku stuudio edasiarendamiseks. Kui praegu ostetakse osa teenuseid väljastpoolt sisse, siis eesmärk on kogu teenusepaketti edaspidi ise pakkuda ning seeläbi teenuse kvaliteeti parandada. Projekti maksumus on kokku üle 100 000 euro ning EASi meetmest sai toetust taotleda 80 protsendi ulatuses.

Maripuu sõnul ei taha ta kurta, et toetusest ilma jäi, sest ettevõtjad on arvestanud, et peavad ise hakkama saama, ning Lõuna-Eesti maapiirkonda asumine on olnud ka tema enda valik, kuid nõutuks teeb teda taotlemise korralduslik pool. Ning läbipaistvus.

Toetusraha jagamine peaks toetama eesmärki

Kuidas toetusi jagada, sõltub eesmärgist. Maripuu arusaamist mööda on selle toetuse eesmärk leida innovaatilisi ärimudeleid, mis aitaksid turismisektorit arendada. Ja sellisel juhul ei tohiks küll andmete esitamise kiirus olla toetuse saamise kriteeriumiks.

Küsimusi tekitab temas samuti, kas kõik esimese 26 minuti jooksul esitatud taotlused olid sisestatud täistaotlustena koos kõikide nõutud lisadega või näiteks osaliselt ning lootuses, et kümne päeva jooksul saab lisadokumente esitada. Sest kuigi reeglite järgi tunnistatakse taotlus mittevastavaks, kui selles on esitatud mittetäielikke andmeid, sisaldub reeglites ka klausel, et juhul, kui taotluses on puudusi, on neid võimalik kümne päeva jooksul täiendada.

«Tahaks, et asi oleks eesmärgipärane, ja see, mida tahetakse saavutada, kajastuks ka protsessis,» lausus Maripuu. Tema sõnul võikski juba sellest uuest voorust raha taotlemisel nobedate näppude vooru mitte kasutada, vaid hinnata taotlusi eesmärgipäraselt.

Turismisektori edasisest toetamisest

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem. FOTO:
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem. FOTO: Foto: Sander Ilvest

Raul Siem

väliskaubandus- ja IT-minister

Selle aasta I kvartalis avab EAS uue taotlusvooru turismi kriisitoetustele, mille kogusumma on 9,7 miljonit eurot. Valitsus tegi sellekohase otsuse 2020. aasta detsembrikuu lõpus ning EAS saab kriisitoetused avada pärast seda, kui toetuse määrus on kinnitatud ning olemas on ka riigiabi luba Euroopa Komisjonilt. Nende kriisitoetuste eesmärk on toetada neid turismiga seotud majandusharude ettevõtjaid, kes on olnud ja on jätkuvalt mitmesugustest piirangutest enim mõjutatud, ja on suunatud majutusettevõtete, Tallinna vanalinnas tegutsevate toitlustusettevõtete, Eesti käsitöö- ja suveniiripoodide pidajate ning reisiettevõtete, reisibüroode ja reisikorraldajate abistamiseks.

​Toetuste sihtgrupi valikul saigi määravaks just see, et tuge saaksid need ettevõtjad, kelle tegevus on tugevalt seotud välisturismiga.

Toetuste suurus ettevõtte kohta on maksimaalselt 60 000 kuni 180 000 eurot, sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, käibekaotusest ja tööjõumaksudest. Plaanime ka REACT-EU vahendid suunata turismiettevõtete toetamiseks. Täpne aeg, millal saaksime uue taotlusvooru avada, selgub pärast REACT-EU toetuste tingimuste avalikustamist, mida on tõenäoliselt oodata tänavu märtsikuus, olenevalt läbirääkimistest Euroopa Komisjoniga.

Ärimudelite toetusest, mille algne kogueelarve oli 4,1 miljonit eurot, sellest suuname kaks miljonit eurot järgmisesse taotlusvooru, mis plaanitakse avada selle aasta jooksul uuesti.

Taotlusi esitati EASile 7 miljoni euro eest

Turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetuse taotlusvooru avatud olnud aja jooksul esitati kokku 43 taotlust kogumahus 6 965 329,45 eurot, sealhulgas ülekate 4,8 miljonit eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitatud taotlusvooru eelarve oli 2,1 miljonit eurot.

EAS menetleb vastavalt määrusele taotlusi nende laekumise järjekorras, võttes aluseks taotluste esitamise kellaaja sekundilise täpsusega.

Esialgu suunatakse menetlusse esimesed 22 projekti kogumahus ca 3,6 miljonit eurot, sealhulgas ülekate 1,5 miljonit eurot.

Kõiki menetlusse suunatud projekte hinnatakse vastavalt valikumetoodikale, mis võtab arvesse arendatava ärimudeli mõju, realistlikkust ning konkurentsieelise tekkimist.

Maksimaalne toetuse summa, mida sai küsida, oli 200 000 eurot, minimaalne 20 000 eurot, keskmine taotluse suurus on ca 161 000 eurot.

Esimesi otsuseid on oodata märtsis.

Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise suurprojektide toetuse eesmärk on turismiettevõtja ärimudeli uuendamise kaudu kasvatada Eesti kui turismimaa konkurentsivõimet.

Tagasi üles