Danske mõned tippjuhid pääsesid kriminaalasjast

Janno Riispapp
, reporter
Copy
Danske Banki endise tegevjuhi Thomas F. Borgeni (pildil) kaitsja Peter Schradieck ei kommenteerinud, kas tema klient on endiselt kahtlustatavate ringis.
Danske Banki endise tegevjuhi Thomas F. Borgeni (pildil) kaitsja Peter Schradieck ei kommenteerinud, kas tema klient on endiselt kahtlustatavate ringis. Foto: Liselotte Sabroe/AP

Taani prokuratuur teatas, et ei esita rahapesusüüdistust kuuele Danske Banki endisele töötajale.

Panga mitu tippjuhti, keda kahtlustati enam kui poolteist aastat Eesti filiaalis toimunud väidetavas rahapesus, võivad nüüd kergemini hingata, vahendab Taani rahvusringhääling DR.

Majandus- ja rahvusvaheliste kuritegude prokuratuuri (SØIK) prokuröri Per Fiigi sõnul ei leitud kuut inimest puudutanud uurimise käigus hooletusvigu, mida võib tõlgendada suureks, mistõttu loobuti süüdistuse esitamisest.

2019. aasta alguses andis Kopenhaageni linnakohus loa läbi otsida üheksa Danske tippjuhi, sealhulgas endise tegevjuhi Thomas Borgeni kodud.

Per Fiig ei kinnitanud ega lükanud ümber, kas selles kaasuses veel kedagi uuritakse, mistõttu on teadmata, kas kolme isiku osas on kahtlustused endiselt üleval.

Uurimisest pääsesid advokaatide sõnul Danske rahvusvahelise panganduse juhina töötanud Mikael Ericson ja endine peajurist Flemming Pristed.

Danske endise tegevjuhi Thomas Borgeni, finantsjuhi Henrik Ramlau-Hanseni ja 2012. aastast panga Baltimaade äri eest vastutanud Lars Mørchi kaitsjad pole soovinud enda klientidega seonduvat kommenteerida või pole Taani meedial õnnestunud neid tabada.

USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo (OFAC) teatas detsembris, et Danske panga Eesti filiaal USA kehtestatud sanktsioone tõenäoliselt ei rikkunud, kuid pank möönis börsiteates, et see ei välista võimalust, et uue info korral võib OFAC kaasuse taas tähelepanu alla võtta.

Eesti rahandusministeerium teatas, et otsus ei vabasta Dansket teistest Ameerika Ühendriikides paralleelselt toimuvatest uurimistest ega võimalikest rahatrahvidest.

Eesti finantsinspektsioon sundis 2015. aastal loobuma Danske panga filiaali Eestis mitteresidentide ärist, panga võimalik rahapesureeglite rikkumine puudutas perioodi 2007–2015.

2018. aastal alustas Eesti prokuratuur Danske juhtumis kriminaalmenetlust ja 2019. aasta veebruaris keelas finantsinspektsioon Danske panga filiaali tegevuse Eestis.

Aastatel 2007-2015 on Danske Banki Eesti filiaali kaudu toimunud tehinguid 200 miljardi euro eest ning paljusid nendest tehingutest peetakse praegusel hetkel kahtlasteks.

Skandaali tõttu astus ametist tagasi Danske Banki juht Thomas Borgen ning mitmel pool Euroopas Liidus on võetud suurema tähelepanu alla finantssektorit puudutavad reeglid ja kontrollmehhanismid.

Danske on rahapesuskandaali tõttu uurimise all Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Saksamaal, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides.

Riigiprokuratuur on varem teatanud, et Danske Banki rahapesu-uurimisega seotud eelkuritegude kogumaht on üle 2 miljardi dollari.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles