/nginx/o/2012/01/24/926366t1h568c.jpg)
«Euroopa keeruliste finantsprobleemide lahendamisel pole võimalik jõuda rahuldavate tulemusteni ilma, et me ei kaasaks konservatiivset ja vastutustundlikku eelarvepoliitikat järgivaid maid nagu euroalasse mittekuuluvad Rootsi ja Poola. Sarnaselt Eestiga tasuvad nad oma tänaste arvete eest kohe, mitte järgmisel nädalal – peavad kinni reeglitest ja täidavad võetud kohustusi,» ütles president Toomas Hendrik Ilves, lõpetades Stockholmis kahepäevast töövisiiti Rootsi Kuningriiki.
Tema sõnul sõltub Euroopa lähitulevik Euroopa võlakriisi lahendamisest, sest usaldamatus üksikute riikide vastu on laienenud kogu euroalale, teatas presidendi kantselei pressiesindaja.
«Rootsi on mitmele eurotsooni riigile eeskujuks finantsilise vastutustundlikkuse asjus,» sõnas president Ilves. «Just sel põhjusel loodan, et Rootsi ühineb Euroopa Liidu uue fiskaallepinguga, mis peaks tugevdama euroala, sest see on meie mõlema huvides.»
Praegune finants- ja võlakriis ei tohi tuua kaasa Euroopa Liidu endasse sulgumist ja uste lukku keeramist, rõhutas Eesti riigipea.
«Vastupidi: olles huvitatud tihedamast koostööst Euroopa Liidus, peame oluliseks jätkuvat lõimumist kogu Euroopas, eriti ühenduse naabermaadega,» ütles president Ilves.
Kõneldes Läänemere-äärsete maade koostööst, nimetas Eesti riigipea seda «eeskujulikuks ja piirkonda ühendavaks».
Meie riigid teevad koostööd kõigil aladel haridusest ja keskkonnast kuni küberjulgeoleku ja riigikaitseni, kinnitas president Ilves, tuues näiteks Rootsi juhitud Põhjala lahingugrupi, mis on olnud üks paremini ettevalmistatud sõjalisi üksusi Euroopa Liidu ajaloos.
«Kahetsusväärne, et Euroopa Liit ei ole kriiside lahendamisel lahingugruppe kasutanud, isegi siis, kui seda on nõudnud ühenduse huvid,» ütles president Ilves. «Eesti ja Rootsi on ühel meelel, et selles küsimuses on vaja tõsist debatti Brüsselis ja vajadusel tuleb lahingugruppide kontseptsiooni paindlikumaks muuta. Kiirreageerimisüksus ei saa olla vaid niisugune luksus, mida pelgalt väljaõppeks ülal peetakse.»
Eesti riigipea tunnustas Rootsi ja Eesti tihedat ühistegevust küberkaitse alal. «On kogu Euroopa Liidu huvides, et küberkaitse ja küberjulgeolek saaksid ühenduse julgeolekupoliitikas selge ja kasutatava väljundi. Üheks ideeks on sõjalisi missioone toetava küberüksuse loomine Euroopa Liidus. Põhja-Balti riigid võiksid ja saaksid ses küsimuses suuremat liidrirolli ilmutada.»
President Ilves kohtus Stockholmis Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi, parlamendi spiikri Per Westerbergi, välisministri Carl Bildti ja kaitseministri Sten Tolgforsiga, esines Rootsi Välispoliitika Instituudis ning kohtus Eestisse investeerivate ettevõtjatega, samuti Eestiga seotud pangandussektori esindajatega, sest Rootsi on Eestile suurim välisinvestor ja suurim ekspordipartner.