L, 3.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Advokaat: ACTA on praegu liiga üldsõnaline

Gert D. Hankewitz
Advokaat: ACTA on praegu liiga üldsõnaline
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous partner Ants Nõmper.
Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous partner Ants Nõmper. Foto: Sille Annuk

Intellektuaalsele omandile ja infotehnoloogile pühendunud advokaadi Ants Nõmperi sõnul on võltsimisvastane kaubandusleping ACTA üsna üldsõnaline ja mitteotsekohalduv, ehk iga liikmesriik peab ACTAs olevaid reegleid arvestades suutma ise endale kehtestada regulatsiooni.

«Selle ACTA teema ümber on minu hinnangul ülemäära palju kära,» sõnas Nõmper, kes pidas üheks põhjuseks seda, et USAs on paralleelselt käimas PIPA ja SOPA menetlused ning need on küll võrreldaval teemal, kuid oluliselt karmimad seadused.

«See, mida USA suudab enda riigis kehtestada, ei ole aga kuidagi võrdne sellega, mida riigid üle maailma peavad suutma kokku leppida. See, kes natukenegi suudab ette kujutada, kui raske on riikidevahelise konsensuse leidmine, saab ka aru, et mingit drastilist muudatust ei suudetaks kunagi kokku leppida,» ütles advokaat.

Viimase sõnul ongi tegelikult just selliste riikidevaheliste erisuste ületamise vajaduse tõttu ACTA üsna üldsõnaline ja mitteotsekohalduv, mis tähendab, et iga liikmesriik peab ACTAs olevaid reegleid arvestades suutma ise endale kehtestada regulatsiooni.

«See, milline saab olema Eesti regulatsioon ehk milline on ACTA tegelik mõju Eestile, ei ole aga veel võimalik öelda, sest justiitsministeerium ei ole isegi veel alustanud ACTA ülevõtmist, st pole isegi veel eelnõu, mida saaks kommenteerida ja hinnata,» lausus Nõmper.

Viimase sõnul ei saa välistada, et justiitsministeerium tuleb välja mingite revolutsiooniliste muudatustega ja vaba interneti lõpp saabub Eestis. «Kuid kipun nõustuma Indrek NIklusega justiitsministeeriumist, et ACTA on Eestisse lihtsasti ülevõetav ja midagi sellist, mida meie õiguses varem ei oleks olemas, ei lisandu.»

Peamine säte, mida kriitikud silmas peavad, on ACTA artikkel 27. «Kui seda lugeda, siis saab selgeks, et siin ei ole kellegi huve jalge alla tallatud, vaid on rõhutatud, et iga riik peab leidma tasakaalu ühelt poolt intellektuaalomandi kaitse vajaduse ja teiselt poolt e-kaubanduse, privaatsuse jne vahel. Seejuures ei ole riikidel keelatud ka säilitada juba hetkel kehtivaid internetiteenuse pakkuja vastutuse piirangud. ACTA artikkel 27 ja selle joonealune märkus selgitavadki, et internetiteenuse vastutuse piirangud, mis näiteks Eestis tulenevad infoühiskonna teenuste seadusest, võivad põhimõtteliselt edasi kehtima jääda, kuid liikmesriigid võivad neid ka muuta.» 

Märksõnad
Tagasi üles