/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/10/29/13443800t1hc120.jpg)
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul oli tänavu võetud eluasemelaenude arv novembri lõpu seisuga 8 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Pank: inimesed võtavad vaatamata koroonale rohkem eluasemelaenu kui mullu (1)
«Pärast kevadist koroonaviirusest tulenevat ebakindlust tuli taastumine suhteliselt kiiresti. Talve saabudes ollakse juba teadlikumad ning asjaajamist alustatakse siis, kui ostusoov on kindel. Samuti kaalutakse laenuvõtmist hoolikalt,» ütles Pärgma pressiteate vahendusel.
Ta tõi välja, et kodulaenu keskmine summa oli 91 000 eurot, mis oli samas suurusjärgus ka eelmisel aastal. «Keskmine laenuperiood laenu võtmisel on lõppeval aastal olnud 22,4 aastat. Eelmisel aastal oli see 22, ehk ka siin saab öelda, et suhteliselt sarnane eelmise aastaga,» märkis valdkonnajuht.
«64 protsenti meie väljastatud kodulaenudest võetakse Tallinnas ja Tallinna läbiümbruses. Teisel kohal on Tartu ja Tartu lähiümbrus 14 protsendiga. Ülejäänud 22 protsenti jaguneb kogu ülejäänud Eestile,» ütles Pärgma.
Ta tõi välja, et enim laenuvõtjaid, 47 protsenti, on vanusegrupis 26 kuni 35 ning 17 protsenti laenuvõtjatest on 46-aastased ja vanemad. «Keskmine laenusumma on võrreldes eelmise aastaga kasvanud enim vanusegrupis 18 kuni 25,» lisas Pärgma.
«Laenuvõtjate arv, kelle sissetulekud üksi ja koos kaastaotlejaga on kuni 1500 eurot kuus, on kahanemas ning üle 1500 sissetulekuga laenuvõtjate arv on kasvamas,» tõdes valdkonnajuht.
Pärgma tõi välja, et 74 protsenti laenuvõtjatest – üksi ja koos kaastaotlejaga – omavad sissetulekut üle 1500 euro kuus. «23 protsenti laenuvõtjatest – üksi ja koos kaastaotlejaga – on sissetulekuga üle 3000 euro kuus,» märkis valdkonnajuht.
«Koos teise laenusaajaga koos võetud laenude osakaal on paar protsenti võrreldes eelmise aastaga langenud ja on lõppeval aastal 43 protsenti,» nentis Pärgma.
Valdkonnajuht tõi välja, et omafinantseeringu keskmine summa 2020. aastal on 34 000 eurot, mis on 2000 euro võrra rohkem kui eelmisel aastal. «Samal ajal 49 protsendil laenudest on omafinantseering kuni 20 000 eurot,» nentis ta.
Pärgma sõnul jääb 56 protsendil laenudest omafinantseeringu osakaal vahemikku 10–25 protsenti ning 23 protsendil kuni 15 protsendi vahemikku.
Valdkonnajuht märkis, et Swedbanki väljastatud laenude eest on 68 protsenti klientidest ostnud korteri ja 24 protsenti maja. Ta lisas, et korteritest 56 protsenti on ehitatud enne 2000. aastat ning 29 protsenti on valminud aastatel 2019–2020. «Majadest vastavalt 39 protsenti ehitatud enne 2000. aastat ning 38 protsenti aastatel 2019–2020,» täpsustas Pärgma.
«Laenusumma on keskmiselt 122 000 eurot. 89 protsenti uusarenduste laenuvõtjatest on sissetulekuga üle 1500 euro kuus ja 32 protsenti üle 3000 euro kuus. Keskmine omafinantseering on 48 000 eurot,» ütles valdkonnajuht.
Pärgma märkis, et koos teise laenusaajaga võetud laenude osakaal uusarendustest oli 2020. aastal 52 protsenti. «Huvitav on uusarenduste puhul see, et laenuvõtjaid on igast vanusest,» tõdes ta.
«Keskmine laenuperiood laenulepingu sõlmimisel on 22 aastat, kuid tegelik keskmine laenuperiood on lühem. Laenuvõtjad tagastavad laenu ennetähtaegselt vara müügist, et osta uus kinnisvara uue laenuga,» tõi ta välja.
Pärgma märkis, et olenemata sellest, mitmeks aastaks laenuleping sõlmitakse või kui kaua laenu tegelikult tasutakse, tuleb teada, et kui tekivad makseraskused, on mõistlik sellest pangale teada anda.
«Makserakustest teada andes saab laenuspetsialistiga tekkinud olukorra läbi arutada ja leida lühiajaline lahendus ja mõelda pikemaajalistele lahendustele,» ütles valdkonnajuht.
Ta tõi välja, et kõige levinum ajutine leevendus on põhiosa maksepuhkus ning koroonaviirusest tingitud olukorras oli selle sõlmimine lepingutasuta ja tingimuste muudatuseta.
«Seda võimalust kasutati 2020. aastal umbes 3800 eluasemelaenu lepingu puhul. Koos teiste laenulepingutega kasutati maksepuhkust kokku umbes 10 000 erakliendi lepingu puhul,» märkis Pärgma.