Saaremaast ja Hiiumaast möödub Venemaa tuumakütusel polaarkaubalaev

Sevmorput on Venemaa jäämurdja-konteinerilaev, mis kasutab liikumiseks tuumaenergiat. Fotol laev Peterburis 2020. aasta septembris. Foto: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

• Tuumareaktoriga jäämurdja-kaubalaev on Venemaa oluline tööriist Arktika vetes
• Riikide sadamad ei nõustunud Atlandil vigastuse saanud laeva vastu võtma
• Laev oli teel Venemaa Antarktika baasi Vostok laiendamiseks vajaliku lastiga

Täna möödub Eesti vetest tuumakütusel töötav Venemaa jäämurdja-konteinerilaev Sevmorput. Keskpäeval liikus laev piki Saaremaa lääneranniku laevateed Hiiumaa suunas ning jätkab teekonda Peterburi, kus laeva ootab dokkimine. 

Laevade automaatse identifitseerimissüsteemi AIS andmetel liigub Sevmorput Läänemere idaosas 12-sõlmelise kiirusega kirdesuunas ning peaks jõudma Peterburi homme keskpäevaks. Sealtsamast 5. oktoobril väljunud laev sai Atlandi ookeanil viga, kuid kuna enamus maailma sadamatest keeldub tuumareaktoriga laeva vastu võtmast, peab alus remondiks Peterburi naasma.

Laeva peamiseks tegevuspiirkonnaks on Põhja-Jäämeri, kuid kodusadama Murmanski laevaremonditehas ei ole praegu valmis alust remondiks vastu võtma, kuna sealne ujuvdokk uppus kahe aasta eest ootamatult, teatas Helsingin Sanomat.

Laev oli teel Antarktikasse, et viia seal Venemaa uurimisjaama Vostok laiendamiseks vajalikke ehitusmaterjale ja seadmeid, kuid ei jõudnud Angoolast kaugemale. 

Atlandil saadud vigastuse täpsemaid asjaolusid ei ole avaldatud, kuid Soome ajalehe andmetel võis laev kaotada ühe sõukruvi labadest. Pärast õnnetust kaotas laev juhitavuse ning hakkas kulgema mööda kummalist siksakitavat kurssi.

Kuna tuumareaktoriga laeva sadamatesse ei lubatud, prooviti viga merel kõrvaldada, kuid ilmselt see ei õnnestunud. Venemaa allikate sõnul võidi merel proovida ühe laba kaotanud neljalabalist sõukruvi tasakaalustada veel ühe laba eemaldamisega, kuid soovitud tulemust ei saavutatud ning Sevmorput võttis kursi tagasi Läänemerele.

Sevmorput on seni ainus tuumaenergial liikuv kaubalaev, mis suudab iseseisvalt sõita kuni meetripaksuses jääs.

1988. aastal ehitatud tuumareaktoriga kaubalaev on 260 meetrit pikk ja 32 meetrit lai. Lisaks jäämurdevõimekusele on laeval 1324 TEU jagu ruumi konteineritele ning alus on võimeline võtma pardale ka väiksemaid laevu ja pargaseid. Viimaseid kasutatakse kaupade lastimiseks ja lossimiseks sadamates, kuhu tuumalaev kas sügavuse või muude piirangute tõttu sisse ei pääse. Kaldale pukseeritavate pargaste süsteemi saab kasutada ka kaupade lossimiseks polaaralade jääle.

Et alus valmis vaid kaks aastat pärast Tšernobõli tuumaelektrijaama õnnetust, ei ole paljud maailma sadamad nõustunud laeva vastu võtma ning see on peamiselt kurseerinud Venemaa Põhja-Jäämere veeteel. Laev läbis uuenduskuuri 2013. aastal, enne seda oli ajalehe kinnitusel päevakorras ka aluse lammutamine. Siiski otsustasid Venemaa võimud laeva alles jätta, et kasutada seda Põhja-Jäämere kaudu Euroopast Aasiasse kulgeva laevatee äärse taristu väljaehitamiseks.