Hüljatud veesõidukid teevad Soome omavalitsustele peavalu

Hüljatud paat Söderköpingis Foto: Caro / Andreas Muhs/Caro / Andreas Muhs

Hüljatud veesõidukid on Soome sadamalinnadele probleemiks juba aastaid. Maha jäetud paatide keskkonnast kõrvaldamine ja jäätmekäitlusse toimetamine on kulukas tegevus. 

Soome sadamalinnadele on hüljatud paadid probleemiks olnud juba aastakümneid ning head lahendust nendega tegelemiseks ei ole leitud. Ainuüksi Helsingi piirkonnas hüljatakse aastas 10-13 paati, kirjutas Venelehti. Soome transpordiameti mereteenuste osakonna juhataja Ari Maunula ütles lehele, et paate hüljatakse väga erinevatel põhjustel, tavalisemad on veesõiduki omaniku haigus, surm või majanduslikud põhjused. Suurem osa maha jäetud veesõidukitest on vanad kalapaadid ja väiksemad purjekad, kuid omanikuta on jäetud ka suuremaid ja kallimaid veesõidukeid.

Olukorra muudab keerulisemaks, et Soome seaduste kohaselt ei ole paadid autodega võrdväärsed sõidukid ning neid ei tohi omaniku loata ära pukseerida, nagu tehakse keelatud kohta pargitud autodega. Ametnikud saavad kinnitada paadile kirjaliku teate, milles omanikku kohustatakse paat keelatud kohast ära viima. Selline nõudekiri kehtib kaks nädalat, kuid kui omanikul paadi vastu enam huvi pole, võib veesõiduk selleks mitte ette nähtud kohas vedeleda aastaid. Alles siis kui paat on täielikult uppunud või purunenud, saab linnavalitsus selle jäätmeks kuulutada ning teisaldada.