Koondamised, kütusehind ja maksumuutused: 20 loetumat majanduslugu 2020. aastal
26. detsember 2020, 10:50
/nginx/o/2020/12/02/13509159t1h19df.jpg)
Postimehe majandusportaalis leidsid 2020. aastal kõige rohkem lugejaid need artiklid.
Jaekett Selver ostis kevadel Comarketi kauplused ja teatas septembris, et muudab nende nimed Selver ABCks. Nimevahetus toimub järk-järgult ja peaks lõpuni jõudma tuleva aasta suvel.
Tallinna südalinnas kõrguv Radisson Blu Sky sulges 7. novembril lõplikult uksed ja läks pooleteiseks aastaks remonti. 20-aastase ajalooga hotell koondas kevadel turistide kadudes sada töötajat, allesjäänud 55 töötajat koondati remondi alguses. Kui hotell eeldatavasti 2022. aasta kevadel taasavatakse, kannab see juba nime Radisson Collection.
Läti piiril Ainažis tegutsev Goalco teatas jaanuaris, et paneb uksed kinni ja muutub ehitustarvete kaupluseks, kuna omanike hinnangul ei tasunud kärakamüük end Läti oodatava aktsiisitõusu valguses enam ära. Konkurendi sõnul tulistas Goalco endale ise jalga ja jutud piirikaubanduse surmast on ennatlikud. Märtsis, kui Läti tõstis alkoholi aktsiisi kardetud 30 protsendi asemel ainult viis protsenti, otsustas Goalco siiski napsimüügiga jätkata.
Jäävaba meri ja talvetormid on Kloogaranna liivast kallast nii palju murrutanud, et kaldavallile ehitatud suvilat ähvardab merre varisemine. Vanast nõukogude piirivalve valvetornist ehitatud suvila Lahepera lahe rannas kuulub endisele rahandusministrile Harri Õunapuule. Peremees on mere laastava mõju vastu püüdnud rannale kuhjata kividest kaitserajatisi, kuid erosiooni pole see peatanud.
Ahvenamaal 20. septembril karile sõitnud Viking Line'i reisilaev Amorella jõudis 23. septembril turvaliselt Långnäsi sadamasse Ahvenamaal, kuid enne pardal olnud autode omanikule kätte andmist nõudis laevafirma neilt päästetasu, mis küündis kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Lõpuks võttis Viking Line siiski vastutuse lasti päästetasude eest ja kõik veokid vabastati sadamast.
Toonane siseminister Mart Helme ütles mais, et tööjõuprobleem on juba vana mure, mille lahendamist on ettevõtjad alustanud valest otsast. «Kui nad ütlevad, et neil pole kuskilt välja võtta koolitatud keevitajat või mõne muu töö tegijat, siis oleks pidanud väljaõpetamisega peale hakkama juba aastaid tagasi,» leidis ta.
Aastast 1996 Koplis tegutsenud pehme mööbli tootja Fleming OÜ teatas jaanuaris, et kolib Eestist minema ja koondab kõik 213 inimest. Ettevõtte juht Lorraine Isabelle Marie McMahon ütles Postimehele, et saatuslikuks sai töökäte puudus. Firmas töötanud vanemad inimesed jäid pensionile ja Eesti keskmisest kõvasti madalama palgaga ei õnnestunud uusi leida.
Kui märtsis nafta hind maailmaturul kokku kukkus, ootasid Eesti avalikkus, kütusetarbijad ja poliitikud kütuse hinnalangust kümme päeva. Ometi püsisid sel ajal hinnad tanklates paigal. Postimees kirjutas loo, kus arvutas, et tanklad võtsid meilt liitri pealt kümme senti rohkem kui tavapäraselt. Lõpuks langetas Alexela bensiini hinda viis senti liitrist ja diislikütuse hinda neli senti liitrist.
/nginx/o/2020/01/27/12898867t1h561b.jpg)
Ettevõtja, kunagine Hansapanga juht Indrek Neivelt rääkis augustis intervjuus, miks siinsed pangad ahned on, miks tema meelest ei pea riik praegu võetud laenu kunagi tagasi maksma ja miks pensioni teist sammast tegelikult vaja pole.
Ameerika Ühendriikide postiteenistus (USPS) lõpetas mais koroonakriisi tõttu kirjade ja pakkide 111 riiki, nende hulgas ka Eesti, mida piirang puudutab. Eesti oli nimekirjas ainus Euroopa Liidu riik. Mõni päev hiljem eemaldas USPS siiski Eesti sellest nimekirjast ja kinnitas, et tegu oli tehnilise probleemiga.
Terve aasta oma majandusprobleemidega kõneainet pakkunud T1 Mall of Tallinna kaubanduskeskusest kadus jaanuaris Da Vinci nimeline kohvik, mis asus kohe keskuse peaukse juures. Lahkumise põhjuseid selgitades läksid aga keskuse ja kohviku juhi arvamused lahku. Kui viimase sõnul oli probleem klientide vähesuses, siis esimene väitis, et endine rentnik pidada tahtma keskenduda hoopis restoraniärile.
Kui suve hakul ei saanud maasikakasvatajad harjunud kombel võõrtöölisi saaki korjama tuua, pakkus valitsus põllumeestele uudset palgatoetust, millega pikaajalisi töötuid põllule meelitada. Maasikakasvatajad kurtsid aga, et suurt tolku sellest polnud.
Rahandusministeerium saatis märtsis kooskõlastusringile seadusemuudatused, millega kaotatakse väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse tellitud kuni 22-eurose maksumusega kaupade käibemaksuvabastus. Seadusega võetakse üle Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused ja see jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
Kui veel varem ei tohtinud Eestist otse lennata 21 Euroopa riiki, siis 21. augustil tõmbus ring veelgi koomale: lennukeelu all oli juba 24 riiki. Nädalaga oli viiruse levik hoogu juurde saanud Austrias, Liechtensteinis, Kreekas, Iirimaal ja Poolas, kuhu varem veel tohtis otse lennata. Kõige ebameeldivam oli ilmselt lennukeeld Poola, kuna Varssavi on Eesti reisijatele oluline sõlmjaam, kust edasi lennata. Samas vabanesid lennukeelu alt Küpros ja San Marino.
Idufirma Veriffi looja, hiljuti aasta ettevõtja tiitli pälvinud Kaarel Kotkas teatas mai alguses 63 töötajale, et nad koondatakse. Seni oli isikusamasuse tuvastamise teenust pakkuv Veriff ainult kasvanud. Näiteks eelmisel aastal suurenes firma töötajate arv paarikümnelt enam kui 300 inimeseni. Nüüd tuli aga viiendik meeskonnast koju saata.
President Kersti Kaljulaid mängis Äripäeva raadiole antud intervjuus mõttega, et mis oleks, kui Eesti kehtestaks automaksu. President arutas diislikütuse aktsiisimaksulangetust ja leidis, et kuigi ühelt poolt aitab see transpordisektorit ja autovedajaid, siis teiselt poolt paneb see küsima, kas maksulangetus peaks tõesti jõudma ka nendeni, kes panevad kütuse oma isiklikku suurde sõiduautosse. «Me tahame, et sellest võidaks ettevõtlus, mitte tingimata jõukam tarbija. Kui tegemist on ebavõrdsuse suurendamisega, siis miks mitte automaksud?» käis president välja mõtte.
Maksu- ja tolliamet (MTA) saatis 24. jaanuaril kirja enam kui 5000 inimesele, kes olid viimase nelja aasta jooksul saanud kinnisvara müügist või väljaüürimisest eeldatavalt tulu, kuid ei ole seda deklareerinud ega saadud tulult maksu tasunud. Kirja said inimesed, kes olid viimase nelja aasta jooksul müünud kinnisvara ja müügitulu deklareerimata jätnud või kellel on eluruume, millelt ei ole üüritulu deklareeritud.
/nginx/o/2020/02/02/12911704t1h4cd6.jpg)
Kohtutäitur Kaire Põltsi büroo arestis Armin Karu ülemöödunud aastal Olympicu kasiinoketi müügiga 136 miljonit eurot teeninud valdusfirma HansaAssets OÜ pangaarved, kuna firma sõidukile määratud 31-eurone parkimistrahv jäi õigeaegselt tasumata. Detsembri keskpaigus edastati firmale täitmisteade, milles Tallinna Transpordiamet nõudis 31 euro suurust nõuet ning täitur tegi ettepaneku vabatahtlikuks täitmiseks 20. jaanuariks. Kuna HansaAssets tähtajaks parkimistrahvi ei tasunud, arestis kohtutäitur 23. jaanuari seisuga võlgnikule kuuluvad pangaarved ja rahalised nõuded.
Eesti kütusemüüjaid ehmatas märtsis rahandusminister Martin Helme sotsiaalmeedias õhku visatud mõte, et valitsus saab kriisiajal kehtestada kütuse postihinna oma suva järgi. «Praeguses erakorralises olukorras saab valitsus koos aktsiisilangetusega määrata kütusemüüjatele ka posti otsas oleva hinna ülempiiri ehk sundida alanevat sisendkulu kohe kandma edasi tarbijale,» ähvardas Helme üle-eile sotsiaalmeedias. Tõenäoliselt ajendas Helmet postitust tegema see, et kuigi eelnenud kümne päeva jooksul oli nafta maailmaturuhind robinal kukkunud, püsisid hinnad meie tanklates jätkuvalt sama kõrgel.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas allkirjastas 17. mail korralduse, millega ei tohtinud Eestist alates järgmisest päevast lennata kõrge koroona haigestumisriskiga riikidesse nagu Ühendkuningriik, Rootsi, Belgia, Türgi, Valgevene ja Venemaa. Kuigi korraldusega keelati ka lennud Taani, siis oli sealne epidemioloogiline olukord järgmiseks päevaks piisavalt paranenud, et lubati avada lennuliine ka Eesti ja Taani vahel.