/nginx/o/2018/11/07/11554903t1h5e12.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/12/23/13544944t1hdc19.jpg)
Eesti Jahtklubide Liidu (EJL) liikmed valisid novembris liidule uue juhatuse. EJL uus president Kalev Vapper usub, et purjetamine muudab Eesti paremaks ja ees ootab ilus purjetamissuvi.
Jahtklubide liidu uus juhtkond prognoosib tegusat 2021. purjetamisaastat
Eesti purjesporti koordineeriva jahtklubide liidu juhatuse uuteks liikmeteks valiti novembris peetud korralisel liidupäeval Tiit Pruuli, Marti Hääl, Sven Nuutmann, Toomas Tõniste, Mihkel Kosk, Andres Valkna ja Kalev Vapper. Pandeemia tõttu edasi lükkunud Tokyo olümpiamängud viisid seni olümpiaregatiga sarnases nelja-aastases tsüklis tegutsenud EJL juhtkonna töögraafiku rütmist välja, kuid liidu uus juhatus on eelseisva purjetamisaasta osas optimistlik.
«Eesti Jahtklubide Liidu presidendina ja Kalevi Jahtklubi kommodoorina olen õnnelik selle üle, et igal aastal lisandub meile uusi jahte ja hulganisti inimesi, kes soovivad oma aega veeta purjetades. Meie spordikoolides ja jahtklubides on kevadel järjekord lastest, kes soovivad purjetama õppida ja täiskasvanutele mõeldud talvised väikelaevajuhi kursused on täis soovijaid. Tore on, et iga aasta lisab meile neid, kes on purjede all maakerale tiiru peale teinud ja neid, kes on mõnelt tiitlivõistluselt medaleid toonud. Purjetamine koos oma talvise venna jääpurjetamisega, on vaieldamatult Eesti läbi aegade edukaim spordiala,» kirjutas Vapper aastalõpupöördumises.
Vapper märkis, et kuigi Valdur Mikita arvates on eestlased metsarahvas, on eestlased tema meelest ka mererahvas, kukna vähe on maailmas riike, mille piirist sedavõrd suur osa oleks merepiir. «Me oleme mere ääres elanud sadu, isegi tuhandeid aastaid, meri on meid toitnud ja mõõtnud. Mere kaldale on kerkinud linnad ja külad. Merd mööda on veetud kaupu, seda kaudu on mindud ja tuldud, sealt on püütud kala. Merest on loodud laule, kirjutatud jutte ja luuletusi. Rahvas, kes elab mere kaldal, on rikas rahvas, ta oskab unistada, aga suudab püsida reaalsuses. Sellisele rahvale on tuttav mõõtmatus ja silmapiir, teadmine, et täna päikeseliselt sillerdav sile merepind võib homme olla tormine ja laintevahus. Ta teab ka seda, et vee all peituvad karid ja madalikud, millega merd mööda liikudes tuleb arvestada ja ka seda, et vastu tuult ei ole mõtet sülitada ning vett visata, küll saab aga vastu tuult loovida. Teadmine, et meri ei luba ennast narrida ja tõde, et alles merel selgub, mis masti mehega on tegu, on meil esivanemate tarkusest teada,» arutles Vapper, kellel on hea meel, et ometi ollakse tänapäeva Eestis valmis tegutsema nii, et eestlased saaksid ennast taas mererahvaks pidada.
«Kurb ju on tõdeda, et meil on Maaelu ministeerium, aga puudub Mereministeerium, ehkki merendusega otseselt ja kaudsemalt seotud valdkonnad moodustavad enam kui 5% meie SKP-st,» märkis Vapper. Tänaseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis loomisel merenduse asekantsleri ametikoht ja merendusosakond. Astutud on ka esimesed sammud, et tuua siinsete reederite laevad taas Eesti lipu alla.
«Igal aastal paraneb ka meie väikesadamate võrgustik, pakkudes kaikohti nii meie oma alustele, kui meid meritsi külastavatele turistidele. Kui me jätame tänavuse koroonast puretud aasta arvesse võtmata, siis 2019. aasta suvel külastas meie sadamaid 14 561 jahti ja kaatrit, mis tõid meile külla 57 538 inimest. Kui mõelda aga, et Läänemerel seilab suviti 200 000 alust ja vähemalt 600 000 inimest, siis on meil vaja teha veel tublisti tööd, et neid meie sadamatesse meelitada. Õnneks tuleb meil igal aastal juurde uusi ja põnevaid sadamaid. Selle aasta kõige meeldivam üllatus oli meie väikesadamate võrgustikku lisandunud Varbla sadam. Kes seal veel käinud ei ole, siis siiralt soovitan minna ja teha jalutuskäik Eesti pikimal 960 m pikkusel muulil ning nautida gurmeetoitu Varbla Jahtklubi restoranis Groot,» kutsus Vapper külalisi Eesti kõige nooremasse, tänavu suvel asutatud Varbla jahtklubisse.
/nginx/o/2020/07/18/13217233t1hc008.jpg)
EJL juhatuse liige Tiit Pruuli ütles, et 2021. aastal toimub Tallinnas mitmeid väärikaid purjevõistlusi alates väikeste folkbootide Golden Cupist kuni suurte purjelaevade Tall Ships Race’ini.
«Sinna vahele jääb paljude erinevate jahiklasside tiitlivõistlusi. See annab meie purjetamiskogukonnale palju tööd ja tohutult kogemusi ning loodetavasti positiivseid emotsioone,» rääkis Pruuli eelolevast purjetamisaastast ning lisas, et suurte rahvusvaheliste võistluste kõrvale ei lase aga EJL ära ununeda ka Eesti meistrivõistlustel.
«Need võistlused peavad saama veel auväärsema koha meie purjetate võistluskalendrites ja muutuma veelgi mainekamateks,» märkis ta.
/nginx/o/2020/12/23/13544928t1h523e.jpg)