Statistikaameti juht: paneksin lõppevale aastale hindeks kahe

Statistikaameti peadirektor Mart Mägi Foto: Statistikaamet

Statistikaameti juhi Mart Mägi sõnul läks Eestil võrreldes muu Euroopa või Ameerikaga 2020. aastal hästi, kuid koroonaviiruse tekitatud Covid-19 puhangu tõttu hindab Mägi ameti kodulehel avaldatud intervjuus lõppevat aastat mitterahuldavaks.

Mis hinde sa paneksid lõppevale aastale?

Aastale paneksin koroonaviiruse tõttu hindeks 2, aga statistikaameti hakkamasaamine selle viiruse ja kõigi töödega on 5 väärt.

Statistikaameti roll ühiskonnas on selgemalt teadvustatud. Meid on tähele pandud ja me oleme tuntumad. Me pälvisime tehtud töö eest sel aastal kõrge tunnustuse, milleks on selge sõnumi edendaja auhind.

Me oleme pakkunud oma klientidele uusi lahendusi, olgu selleks uuenenud koduleht, andmebaas, palgarakendus või hea pressiteade. Oleme suutnud pakkuda rohkem, kui seda meie käest on oodatud.   

Kuidas läks Eestil 2020. aastal statistikanäitajate põhjal?

Siin tasub vaadata suhet. Suhtes muu Euroopa või Ameerikaga läks Eestil hästi. Meie majanduslangus võrreldes teiste Euroopa riikidega ei olnud nii suur, ainult leedukad suutsid paremini teha kui meie. Meil on endiselt väga kõrge tööhõive. Ka piiranguid vaadates on meil tervikuna suhteliselt mõistlik lähenemine, mis puudutab viiruse perioodil ühiskonna sulgemist ja avatust.

Eestlased on ju väga kinnine rahvas. Kui meile öelda, et hoidke 2+2 meetrit vahet, siis eestlased hoiavad vahet enamasti seitse või kümme meetrit.

Ma siiski arvan, et aasta 2020 on Eesti inimesi ühendanud. Ühtpidi oleme kindlasti muutunud teiste vastu südamlikumaks, aga vaadates meie poliitilisi debatte, kipuvad need olema kaugenenud olulistest võtmenäitajatest, mida statistikaamet toodab ja mille paranemist me ühiskonnas ootame.

Statistikaamet toodab usaldusväärset statistikat selleks, et poliitikakujundajad võiksid seda kasutada kui tõhusat tööriista otsuste tegemisteks. Miks seda tööriista siis ikkagi piisavalt ei kasutata?

See on meie kõige suurem väljakutse – panna andmed elama nii, et inimesed näeksid, mis nende andmete taga ühiskonnas tegelikult toimub, et nad reaalselt muudaksid sellele vastavalt oma käitumist või vähemalt liiguksid nende sihtväärtuste suunas. Peagi on kohalikud valimised, me peame veelgi enam mõtlema, kuidas kujundada suuremat nõudlikkust poliitikaloojate suhtes, et nad pööraksid õigetele asjadele tähelepanu.

Statistikaameti üks suur eesmärk on muuta ettevõtjate jaoks andmete kogumine lihtsamaks, mugavamaks ja kasulikumaks ning vähendada andmete esitajate koormust. Mida selleks on ära tehtud ja mis on veel plaanis?

Oleme seni suutnud vähendada tunnetuslikku halduskoormust rohkem kui tegelikku halduskoormust. Tunnetuslik halduskoormus on alati suur, kui inimene midagi vastu ei saa. Viimase kolme aasta jooksul oleme ettevõtja jaoks loonud kasulikke tööriistu. Esimene laine on ära tehtud.

Muidugi saab ja tulebki minna personaalsemaks. Oleme jõudnud punkti, kus tuleb ära teha rasked asjad. Selleks on vaja ära lõpetada aegunud andmeallikate kasutamine ja minna üle teisele andmeallikale, lõpetada ära mõni küsimustik ja minna üle maksu- ja tolliameti andmestikule.

Veelgi enam, kuna need andmed on meile kättesaadavad, siis minna üle suurandmetele. See on keeruline protsess. Tuleb veenduda, kas uued andmeallikad annavad ka pidevad ja piisavad vastused.

Mida sa soovid uueks aastaks Eesti poliitikakujundajatele, ettevõtjatele, teadlastele, kogu rahvale?

Soovin, et nad lähtuksid oma otsustes andmetest.

Täispikka intervjuud statistikaameti peadirektori Mart Mägiga saab lugeda ameti kodulehel.