Koondamised pitsitasid mullu teravalt avalikku sektorit

Koondamisi oli mullu poole vähem kui 2010. aastal. Foto: graafika: Silver Alt

Mullu sai koondamishüvitist üle 6000 inimese, hüvitise saajaid oli kõige rohkem Eesti Posti töötajate hulgas. Ka paljud teised riigile ja omavalitsustele kuuluvad ettevõtted pidi oma ridu harvendama.

Riiklik postiteenistus sai Eestis alguse 1638. aastal, kui kuninganna Kristiina eestkostevalitsus Rootsi riigis ühtse postikorralduse kehtestas.

Postiteenistuse töötajate arv on selle aja jooksul tublisti muutunud, viimasel ajal pigem vähenemise poole. Praegu on Eesti Postis ametis 2694 inimest. Võrreldes 2009. aastaga on töötajate arv ettevõttes kahanenud 584 inimese võrra. Mullu ühtegi kollektiivset koondamist ei toimunud, ent töötukassa andmetel sai aasta jooksul koondamishüvitist 125 inimest.

«Koondamised toimusid ettevõttes kogu 2011. aasta jooksul ja puudutasid peamiselt klienditeenindajaid, postitöötlejaid, kirjakandjaid ja koristajaid.

Peamine põhjus on olnud sama, mis eelnevatel aastatel – postitöö ümberkorraldamine ja töömahtude vähenemine,» märkis Eesti Posti kommunikatsioonijuht Inge Suder. Ta lisas, et Eesti Postis vaadatakse tööprotsesse pidevalt üle ja kuna ettevõte keskendub eelkõige põhitegevusele, ostetakse üha enam teenuseid sisse.

Suure koondamiste arvuga paistis mullu silma ka Türi gümnaasium. Kuna õpilaste arv aasta-aastalt vähenes ning kooli ei olnud enam võimalik valla- ja riigieelarvest vanaviisi rahastada, otsustati õppetöö ümber korraldada. Lõpetati Türi gümnaasiumi ja Türi majandusgümnaasiumi tegevus ning asutati eraldi põhikool ja keskkool.

Mullu jätkusid koondamised ka Harku ja Murru vanglas ning politsei- ja piirivalveametis, kust koondati 130 inimest, nagu selgus ühendameti eile avaldatud statistikast.