Merendusekspertide vastasseis valdkonda juhtivate ametkondade suhtes süveneb

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Copy
Toonane piirivalveameti peadirektor Tarmo Kõuts ja siseminister Tarmo Loodus piirilaevalaeva Vapper ristimisel aasta 2000 juunis. Sama aasta septembris sai Kõutsist Eesti kaitseväe juhataja.
Toonane piirivalveameti peadirektor Tarmo Kõuts ja siseminister Tarmo Loodus piirilaevalaeva Vapper ristimisel aasta 2000 juunis. Sama aasta septembris sai Kõutsist Eesti kaitseväe juhataja. Foto: Küllike Rooväli/Postimees

Merendusvaldkonnas tegutsevate erialaorganisatsioonide esindajad on korduvalt juhtinud ametnike ja poliitikute tähelepanu kitsaskohtadele Eesti merenduspoliitikas ja merendust puudutavas praktikas. Ametnikud kinnitavad, et huvigrupid on kaasatud ning asjaajamine korrektne. 

Eelmisel nädalal kutsus merenduseksperte ühendav Eesti Merenduse Nõukoda kokku meresektoris tegutsevate ettevõtete ja organisatsioonide ümarlaua, et arutada meremehi puudutava aegunud seadusandluse uuendamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja tööinspektsiooni esindajad vaatamata kutsele arutelul ei osalenud.

«Meretöö teemad on aastaid olnud osa Eesti merenduse konkurentsivõime projektist, mille eesmärk on tuua laevad Eesti lipu alla ja panna nad teenima meie riigi majandust. Kahjuks ei ole seda võimalik teostada ühepoolselt, vaid vajab aktiivset koostööd avaliku sektoriga,» märkis merenduse nõukoja president, kaugesõidukapten ja viitseadmiral erus Tarmo Kõuts.

Taltech Eesti Mereakadeemias toimunud ümarlaual osalesid laevandussektori, ametiühingute ja merendsega seotud erialaliitude esindajad. Korralajad rõhutasid, et kaubalaevade laevaperesid puudutav seadusandlus on mereriigi konkurentsivõime tõstmisel oluline temaatika, kuna meretöötajate tööjõuturg on ülemaailmne ning konkureerida tuleb ka odavtööjõu- ning mugavuslipuriikidega.

Arutelul olid vaatluse all laevapere korduvad tähtajalised töölepingud, ületunnitöö, töö- ja puhkeaeg merel ning kolmandatest riikidest pärit meremeeste maksustamise küsimused. Ümarlauakoosoleku tulemusena valminud seisukoha esitab nõukoda seadusemuudatusettepanekutena. Kas ja mil määral ametnikud ja poliitikud eksperte laevapere tööd ja maksustamist puudutavates küsimustes kuulda võtavad, ei ole merenduse asjatundjad aga optimistlikud. 

Varasemalt on merendusvaldkonna eksperdid ja ametnikud jäänud mitmetes merenduse jaoks olulistes otsustes eriarvamustele, sealhulgas näiteks riiklik merenduspoliitika, Eesti merenduse juhtimise korraldamine ning veeteede ameti liitmine transpordiametiga. 


Vaidlus veeteede ameti likvideerimise üle jätkub
Valitsuse otsus kaotada riigireformi käigus iseseisev veeteede amet ning liita see koos maanteeameti ja lennuametiga üheks transpordiametiks, pälvis merendusekspertide pahameele algusest peale. Juhiti tähelepanu, et merenduse haldamine on Eestis niigi killustunud kuni üheksa erineva ministeeriumi haldusaladesse ning valdkonna liitmisel maanteeametiga väheneb merenduse osatähtsus veelgi. Viidates poliitilisele kokkuleppele viis valitsus ametite liitmise tänavu siiski läbi ning alates 2021. aasta esimesest jaanuarist läheb veeteede ameti senine tegevus ühendatud transpordiameti alluvusse. 

Protsessi jõulisel ellu viimisel on merenduse nõukoja hinnangul tehtud aga nii sisulisi kui vormistuslikke vigu. Kuigi merendusküsimuste koordineerimiseks lubas valitsus moodustada MKM juurde merenduse asekantsleri ametikoha, ei ole seda seni tehtud. Küll aga on läbi viidud konkurss ühendatud transpordiametile juhi leidmiseks, millega alustati veel enne kui riigikogu ametite ühendamise kinnitanud oli. 

Kuna veeteede ameti endise peadirektori ametiaeg lõppes 2020. aasta 18. mail, otsustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vahepealseks perioodiks ametile uut juhti mitte valida ning andis peadirektori ülesanded sama ameti meresõiduohutuse teenistuse juhatajale. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt saab ametniku kohusetäitjaga asendada maksimaalselt kuueks kuuks. See tähtaeg lõppes 18. novembril ning pärast seda puudub merendusekspertide hinnangul veeteede ameti peadirektori kohusetäitja otsustel õiguslik alus. Kriitiliseks võib see osutuda, kui keegi peab vajalikuks mõne sel perioodil tehtud otsuse, näiteks koondamise, vaidlustada.

MKM esindajad aga vastuolu ei näe. «Kuna käimas on ametite liitmine ja uus transpordiamet alustab 1. jaanuaril, siis ei olnud otstarbekas veeteede ametile uut peadirektorit pooleks aastaks värvata. Peadirektori ülesandeid täitva ametniku põhiline tööülesanne on veeteede ameti ette valmistamine ametite ühendamiseks ning alates 1. jaanuarist tööülesanded uuele peadirektorile üle anda. Veeteede ameti puuduva peadirektori ülesandeid täidab ametite liitmiseni Marek Rauk. Ülesannete täitmine toimub ministri käskkirja alusel 1. jaanuarini. 1. jaanuarist alustab tööd transpordiameti peadirektorina Kaido Padar, kes võtab üle lennuameti, maanteeameti ja veeteede ameti peadirektorite ülesanded,» selgitas MKM nõunik Taavi Audo. Nõunik selgitas, et paar nädalat tagasi lõppenud transpordiameti peadirektori konkurss, mis hõlmas endas maanteeameti, lennuameti ja veeteede ameti peadirektori ülesannete täitmist, on sisuliselt asjakohane konkurss ning katab ka veeteede ameti ajutiselt puuduva peadirektori probleemi. 

Tagasi üles