/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2016/05/27/5439695t1h6700.jpg)
Koroonaviiruse ja eriolukorra tulemusena on sellel aastal olnud näha kaugtöö tegelikku potentsiaali ning teises kvartalis tegi kaugtööd juba ligi kolmandik hõivatutest, märgib statistikaamet.
Kaugtöö menukus on koroonaviiruse tuules hoogsalt kasvanud
Kolmandas kvartalis oli koroonaviiruse ajutise taandumise ja piirangute leevenemise tulemusena märgata kaugtöö tegemise vähenemist. Teise kvartali rekordilise 198 700 kaugtööd teinud inimese valguses oli kolmanda kvartali vastav näitaja kõigest 135 500 inimest. Võib vaid eeldada, et koroonaviiruse teise laine tulemusena saab neljandas kvartalis ületatud 200 000 kaugtööd tegeva inimese piir.
Kõige agaramad kaugtöö tegijad olid koroonaviiruse esimese laine ajal Tartumaa, Hiiumaa ja Harjumaa inimesed. Kõige vähem tegid kaugtööd aga Ida-Virumaa, Valgamaa ja Pärnumaa elanikud.
Tegevuslade võrdluses olid kõige aktiivsemad kaugtöö tegijad info ja side 82,4 protsendiga, finants- ja kindlustustegevus 75,5 protsendiga ning kutse-, teadus- ja tehnikategevuse valdkonnas töötavad inimesed 68,7 protsendiga.
Kõige rohkem suurenes kaugtööd tegevate inimeste osakaal hariduses: eelmisel aastal oli neid 19,5 protsenti, koroonaviiruse esimese laine ajal aga 56 protsenti.