/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/08/03/5681985t1ha572.jpg)
Eesti oli mullu Euroopa Liidus (EL) elanike tarbimisvõimekust arvestava tegeliku individuaalse tarbimise (AIC) tasemelt 22. riik, Eestist tahapoole jäid vaid viis liikmesriiki.
Eesti elanike ostujõud oli mullu ELi madalaimate seas (1)
Kui ELi 27 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 76 protsendi tasemele, selgus Eurostati andmetest.
Kõige kõrgem tarbimise tase oli Luksemburgis, kus see ulatus eelmisel aastal 135 protsendini ELi keskmisest. Järgnesid Saksamaa ja Austria, vastavalt 122 ja 118 protsendiga.
Soome oli möödunud aastal tegeliku individuaalse tarbimise tasemelt ELi seitsmes riik 113 protsendiga liidu keskmisest.
Leedu ja Läti tarbimise tase oli mullu vastavalt 92 ja 71 protsenti liidu keskmisest. Leedu oli sellega tabelis 13. kohal ja Läti Eestist ühe koha võrra madalamal ehk 23. positsioonil.
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) ühe elaniku kohta oli 2019. aastal Eurostati andmetel 84 protsenti ELi keskmisest. See näitaja oli võrdne Leeduga, Läti SKT ühe elaniku kohta oli mullu 69 protsenti liidu keskmisest.
SKT ühe elaniku kohta oli kõrgeim Luksemburgis, kus see ulatus 260 protsendini ELi keskmisest. Järgnesid Iirimaa 193 protsendiga ja Taani 130 protsendiga. Soome tase oli 111 protsenti ELi keskmisest.
Euroala keskmine eratarbimise tase oli 2019. aastal 106 protsenti ELi keskmisest, SKT ühe elaniku kohta oli samuti 106 protsenti ELi keskmisest.
Statistikas ei kajastu Ühendkuningriigi andmed.