:format(webp)/nginx/o/2019/10/02/12616944t1h92c6.jpg)
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon soovib saada selgust nii KredExi kui ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu eraldatud erakorraliste laenude ja käenduste kriteeriumite kohta ning pöördub valitsuse poole palvega korrastada meetmete jätkumise korral esitatavaid tingimusi.
Komisjoni esimees sotsiaaldemokraat Katri Raik ütles, et komisjon kuulas ära nii riigikontrolöri kui ka õiguskantsleri ülevaate ning tekkis hulk küsitavusi.
«Komisjonile on käinud selgitusi jagamas ka maaeluminister ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhid, kuid nende vastused tekitasid komisjonil aina uusi küsimusi,» nentis Raik pressiteates. «Seepärast peame vajalikuks teha valitsusele ettepanek enne laenumeetmetega jätkamist ühtlustada ja täpsustada kriteeriume.»
Raigi sõnul on ebaselge laenude andmise eesmärk ja ka tingimused, mille alusel otsuseid tehti. «Otsustusprotsess on kohati olnud läbipaistmatu, puuduvad ühtselt kehtestatud tingimused, samuti ei ole esitatud põhjendusi, kui taotlused on jäänud rahuldamata,» selgitas Raik ja lisas, et need asjaolud loovad eeldused korruptsiooniks ja riigi raha väärkasutuseks.
Komisjoni aseesimees keskerakondlane Marek Jürgenson märkis, et koroonaviirusest tingitud raskustega toimetulekuks vajavad ettevõtjad riigi abi, kuid kriisimeetmed peavad aitama neid, kes tõesti on praeguses kriisis kannatada saanud.
Valitsus otsustas 8. detsembril, et järgmisel aastal jätkatakse ettevõtjatele mõeldud KredExi ja MESi kriisimeetmetega. Samas on riigikontroll olnud kriitiline ja leidnud puudusi mõlema asutuse kriisimeetmete senises rakendamises.
MESi tegevuse kohta kriisilaenude andmisel tegi märgukirja maaeluministeeriumile ka õiguskantsler.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)