Riigikontroll: riik pole täitnud raudtee arendamise eesmärke

Raudtee rööpad. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Kuigi reisirongide kiiruste tõstmine 160-kilomeetrise tunnikiiruseni seati raudtee arengudokumentides eesmärgiks juba 2012. aastal, pole seda lähema kümne aasta jooksul kavas saavutada, leidis riigikontroll oma teisipäeval avaldatud ülevaates.

2020. aasta veebruaris kinnitatud transpordiprogramm püstitab sõidukiirusele tagasihoidlikumad eesmärgid: sihiks on saavutada raudteel kiirus 120 kilomeetrit tunnis ning osal Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva lõikudel 135 kilomeetrit tunnis, teatas riigikontroll.

Riigikontroll leidis ülevaate tegemise käigus, et ehkki senised raudtee arengustrateegiad seavad eesmärgiks reisijate- ja kaubaveo suunamise maanteelt raudteele, on tehtud otsuseid, mis eelisarendavad tegelikult hoopis maanteetransporti.

Alates 2005. aastast on raudtee arendamist käsitletud 15 erinevas riigi strateegiadokumendis, paraku ei moodusta need riigikontrolli hinnangul terviklikku plaani ning vastuseta on jäänud küsimus, kuidas ja millal püstitatud eesmärke täita kavatsetakse ja kui palju see maksab.

«Arengukavadest vastu vaatav pilt on kirju, aga ka vastuoluline,» kommenteeris riigikontrolör Janar Holm ülevaate tulemusi pressiteate vahendusel. «Näiteks on peamised eesmärgid reisijate ja kauba suunamine maanteelt raudteele, transpordisektori kasvuhoonegaaside vähendamine, raudteeühenduse loomine Euroopaga ning reisirongide kiiruste suurendamine,» märkis ta. 

Holm toonitas, et raudtee arengule tuleks kasuks, kui eesmärgid koondatakse selgeks riigipoliitikaks. «Raudteetranspordi eeliseks maantee ees võiks teenuse hea kvaliteedi kõrval ollagi kiirus või madalam kasutustasu, kuid senine areng ei ole loonud veenvaid eeliseid,» lisas ta. 

Kuni aastani 2030 plaanivad riik ja raudtee-ettevõtjad raudteesse investeerida üle 2,6 miljardi euro, mis sisaldab nii olemasoleva raudtee vajadusi kui ka Rail Balticu rajamist. Arvestades aga senist raudtee rahastamise praktikat ning järgnevateks aastateks riigieelarvesse raudtee arendamiseks planeeritud raha, ei pruugi riigikontrolli hinnangul kõikideks järgneva kümne aasta jooksul kavandatud raudtee arendamise tegevusteks 2,6 miljardi euro saamine olla realistlik.

«Olukorras, kus kaubavedu raudteel on vähenenud ning reisijateveo osakaal raudteel on kasvutrendiga, tuleks otsustada, kuidas raudteesektorit optimaalselt ülal pidada, arendada ning rahastada,» ütles Holm.

«Praegused soovid on mitmeid kordi suuremad kui eelneva kümnendi jooksul tehtud investeeringud kokku. Kui soovime ehitada Rail Balticut, elektrifitseerida suurt osa ülejäänud raudteest, rajada raudtee Haapsaluni ning samal ajal veel ehitada neljarajalisi maanteid, võivad need soovid kokku olla Eesti riigi jaoks ebarealistlikud,» nentis ta. 

2020. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja kohaselt eraldatakse aastatel 2020–2023 riigieelarvest praeguse avaliku raudtee arendamiseks kokku umbes 41,5 miljonit eurot ning Rail Balticule kokku 344 miljonit eurot.

Uue, 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja kohaselt on aastateks 2021−2024 olemasolevale raudteele antavat rahasummat vähendatud. Rail Balticu tarbeks suunatakse uue eelarvega rohkem raha, sest Rail Balticu projekt jõuab ehitamise etappi.

Viimasel kümnel aastal ehk vahemikus 2010–2019 on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) raudteesektori ettevõtjatele eraldanud riigieelarvest kokku 522,8 miljonit, millest Euroopa Liidu raha on olnud 212,6 miljonit eurot.

Nagu ka teistes Euroopa Liidu riikides, sõltub Eestis avaliku raudtee ülalpidamine järjest enam riigi toetusest ning sektor vajab riigikontrolli teatel täiendavaid suuri investeeringuid, et säilitada taristu kvaliteet, tõsta ohutust ja rongide sõidukiirusi.

Riigi omanduses olevatel raudtee-ettevõtjatel ASil Eesti Raudtee ja ASil Eesti Liinirongid ehk Elronil endal ülevaate kohaselt investeerimiseks raha ei jätku ning raudtee arendusprojektide elluviimine sõltub sellest, kui palju riik annab raudtee arendamiseks riigi enda, Euroopa Liidu ja/või süsinikdiokisiidi (CO2) kvootide müügist raha. 

Viimasel aastal eesmärkide hulka lisandunud kogu Eesti raudtee elektrifitseerimise projekt ei olnud riigikontrolli teatel MKMi prioriteetide hulgas ja projektiga alustati pärast seda, kui selgus, et elektrifitseerimiseks on võimalik saada välisraha ja see on üks meetmetest, mis võimaldab vähendada transpordisektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet.

Samas on raudteesektori eri osapooled heitnud ette projektiga kiirustamist, tasuvusuuringute puudumist ja alternatiivide kaalumata jätmist, selgus ülevaatest. 

Riigikontroll tõstatas kuus küsimust, millele tuleks vastutavatel ministeeriumitel, asutustel ja raudtee-ettevõtjatel leida vastused ja teha vastavad otsused edasiseks.

Muu hulgas küsiti, millised on esmatähtsad raudtee arendamise vajadused, milliseid tegevusi ja millisel ajaperioodil tuleks esmajärjekorras ellu viia, millised on raudtee arendamise realistlikud plaanid, arvestades, et raudtee taristuettevõtjate Eesti Raudtee ja Edelaraudtee ning Elroni äritegevusest saadavad tulud on väiksemad kui kulud ning kõikideks investeeringuteks raha ei ole.

Samuti tuleb riigikontrolli vaates otsustada, kas ja kuidas tuleks raudteetaristu haldamine lõimida loodavasse transpordi valdkonna ühendametisse, et tagada kulude kokkuhoid ning transpordi ühtne planeerimine nii kaupade kui ka reisijate liikumisel.

Eestis on umbes 1514 kilomeetrit avalikku raudteed, mida haldavad riigi äriühing AS Eesti Raudtee ning eraettevõtja AS Edelaraudtee. Avalikul raudteel tegutseb kaks peamist veoteenuse osutajat: AS Eesti Liinirongid korraldab avalikku reisijatevedu ning AS Operail on peamine Eestis tegutsev kaubaveo ettevõtja. 

Kaubavedu Eestis on viimasel kümnel aastal vähenenud umbes kolm korda: 30 miljonilt tonnilt 2010. aastal 13 miljoni tonnini aastal 2019. Reisijate arv raudteel on viimasel kümnel aastal pea kahekordistunud: 2010. aastal sõitis raudteel 4,8 miljonit inimest, 2019. aastal oli reisijaid 8,4 miljonit.