/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/12/13/13527214t1hb491.jpg)
Metsa- ja puidusektor loob aastas kogulisandväärtust hinnanguliselt 2,2 miljardit eurot, mis moodustab ligi 15 protsenti Eestis loodavast lisandväärtusest, selgub Ernst & Young Balticu värskelt avaldatud sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist.
Analüüs: puidusektor loob 15 protsenti majanduse lisandväärtusest (7)
Analüüsi tellis Eesti metsa- ja puidutööstuste liit, mille juhi Raul Kirjaneni sõnul on sektori mõju eriti tuntav väiksemates maapiirkondades.
«Metsa- ja puidussektor moodustab Kesk-Eestis 27 protsenti ja Lõuna-Eestis 20 protsenti kogu loodavast lisandväärtusest, omades väga olulist rolli nende piirkondade majanduslikus toimetulekus ja arengus,» ütles Kirjanen, kes on ühtlasi maailma suurima pelletitootja Graanul Invest omanik ja tegevjuht.
Ta lisab, et sektor on Eesti regionaalpoliitika üks tugisambaid, sest aitab pidurdada ääremaastumist. «Kodu rajamisel ja perekonna loomisel eelistatakse piirkondi, kus jagub kõrgelt tasustatud töökohti ning erialaseid väljakutseid. Metsa- ja puidusektori edulugu annab Eesti väiksemate linnade ning valdade elanikele kindlust, et innovatsioon võib sündida ka väljaspool suuri tõmbekeskuseid,» sõnas Kirjanen.
Liit: Eesti uuendusmeelseim tööstusharu
Raul Kirjaneni sõnul on puidutööstus Eesti kõige uuendusmeelsem tööstusharu, kus Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi on üle 50 protsendi tootmisprotsessidest automatiseeritud ja digitaliseeritud.
Ta märkis, et mahukad investeeringud tipptehnoloogiasse võimaldavad puidusektoris töötavatel inimestel teha tarka ja kõrge lisandväärtusega tööd, see omakorda aitab luua kõrgepalgalisi töökohti maapiirkondadesse, kuhu on rajatud suur osa Eesti puidutööstusest.
Kirjanen rõhutab, et metsa- ja puidusektori loodav lisandväärtus jaguneb Eestis tänu pikale tarneahelale äärmiselt laiapõhjaliselt. Lisandväärtuse kasvatamise erinevates etappides saavad tulu väga erinevad osapooled – alustades metsaomanikust, lõpetades puitmaja tootjaga.
«Terve ja tugeva metsa kasvatamine eeldab istutustöid ning pidevalt hooldamist. Puidust toodete valmistamiseks tuleb neid raiuda, transportida ja saagida. Eestis ja Eesti puidust valminud lõpptooted leiavad erinevates sektorites, kuid valdavalt ehitus- ning viimistlusmaterjalina laialdast kasutust ja pälvivad tunnustust üle maailma,» ütles Kirjanen.
Eesti konkureerib puidusektori suurtega
Analüüsist selgub, et mahult suurima panuse metsa- ja puidusektori loodavasse lisandväärtusesse annab puidu mehaaniline töötlemine 1,3 miljardi euroga.
Kirjaneni sõnul konkureerime puidu mehaanilises töötlemises edukalt pika ajalooga puiduriikidega nagu Soome, Rootsi, Kanada ja Saksamaa.
«Kuivõrd Eestis toimub puidu kõrgematel tasemetel väärindamine, näiteks keemiliselt, üsna väikeses mahus, on suuremahulisi investeeringuid rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks tehtud just puidu mehaanilise töötlemise tõhustamiseks. Lisandväärtuse loomise kontekstis on need rahapaigutused end kindlasti ära tasunud,» ütles Kirjanen.
Ehkki puidu keemiline väärindamine on Eestis võrreldes naaberriikidega väikesemastaabiline, loob see metsa-ja puidusektori tegevusaladest kõrgeimat lisandväärtust töötaja kohta, ületades 180 000 eurot.
«Kui soovime, et Eestit tuntakse rahvusvaheliselt eduka metsariigina ka tulevikus, peame jälgima globaalseid trende. Keskkonnaprobleemid valmistavad üha suuremat muret ja on teravama tähelepanu all. Täna on puidust võimalik valmistada praktiliselt kõike, mida on siiani harjutud looma taastumatust fossiilsest toorainest. Eestil on võimalus olla uute lahenduste looja, mitte importija. Selleks tuleb arendada puidu keemilise väärindamise võimekust ja otsida võimalusi teadus-arenduskoostöö edendamiseks,» märkis Kirjanen.