/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/12/09/102986t1heb8d.jpg)
Peaminister Andrus Ansip selgitas riigikogu kõnepuldis keskerakondlaste arupärimisele vastates, et eksportiva majanduse vastand pole importiv majandus, vaid sisetarbimisel põhinev majandus.
Ansip: eksportiva vastand pole importiv majandus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Peeter Võsa, Inara Luigase, Kalev Kallo, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi arupärimisele Eesti kaubandusbilansi kohta vastates rõhutas Ansip, et Eesti väliskaubanduse miinus pole mitte ühelgi aastal ületanud riigieelarve mahtu, rääkimata selle neljakordsest ületamisest.
«Suurim kaupade ja teenuste ekspordi-impordi puudujääk suhtena sisemajanduse koguprodukti oli 11 protsenti aastal 1996. Rääkides ainult kaupade ekspordist ja impordist, oli suurim puudujääk – 22,3 protsenti – aastal 1997,» tõi valitsusjuht välja.
«Nii väliskaubanduse kui riigieelarve mahud käivad teatud perioodil tehtavate tehingute kohta. Ei ole mõistlik võrrelda 18 aasta väliskaubanduse saldo kogusummat mõne üksiku aasta riigieelarve mahuga,» toonitas Ansip.
«Minu meelest oleks mõistlik aru saada sellest oma eksitusest, mille te tegite eelmine kord, mille te tegite ka siis, kui te kirjutasite arupärimise,» manitses valitsusjuht arupärijaid. «Te asetate eksportiva majanduse vastandiks importiva majanduse, aga eksportiva majanduse vastaspool üldmajanduspoliitiliste teadmiste järgi, on siiski sisetarbimisel põhinev majandus.»
«Ja ekspordiga tavaliselt käib kaasas ka import, need on lahutamatud. Ekspordimajanduse vastand pole mitte mingil juhul selles tähenduses, kui me räägime ekportivast majandusest, impordimajandus. Eesti majandus on eksportiv majandus ja see tuleneb eelkõige siis ekspordisektori osatähtsusest sisemajanduse koguproduktist,» selgitas Ansip.
«Ma loodan, et ma suutsin teile selgitada majanduse elementaarseid tõdesid. Samuti ma ei pea kuidagi mõistlikuks võrrelda mingisuguse pika ajavahemiku kas defitsiiti või ülejääki mingisuguse ühe konkreetse aasta eelarvega. Kõike võib ju võrrelda, kui sellel asjal on ratsionaalne sisu. Seda puudujääki võib võrrelda ka valguse kiirusega või minu kinganumbriga, aga ma ei arva, et sellest oleks ülemäära tolku sündimas,» lõpetas peaminister Andrus Ansip.