/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/04/08/13047119t1h5c8c.jpg)
Maaeluminister Arvo Aller tegi pöördumises rahandusministeeriumile ettepaneku kaaluda Eesti puu- ja köögivilja käibemaksu langetamist sektori konkurentsivõime parendamiseks ning varimajanduse võimalikuks vähendamiseks.
Maaeluministeerium tahab Eesti köögiviljadele maksusoodustust
Novembri algul pöördusid põllumajandussektori esindusorganisatsioonid maaeluministeeriumi poole ettepanekuga algatada Läti eeskujul kodumaise puu- ja köögivilja, sealhulgas kartuli käibemaksu alandamiseks seadusemuudatus praeguselt maksumääralt Lätiga samale tasemele ehk 5 protsendile.
«Leiame, et käibemaksu alandamine teatud puu- ja köögiviljade puhul loob eeldused puu- ja köögivilja kasvatavate ettevõtete jätkusuutliku arengu ja konkurentsivõime parandamiseks ja läbi selle Eesti puu- ja köögiviljaga isevarustatuse tõstmiseks,» kirjutas Aller sel nädalal pöördumises rahandusministeeriumile.
Minister viitas, et Eesti naaberriikidest rakendavad puu- ja köögiviljale alandatud käibemaksu Läti, kus määr on 5 protsenti, Poola, kus maksumäär on samuti 5 protsenti, ning Rootsi ja Soome, kus maksumäär on vastavalt 12 ja 14 protsenti.
Kuigi määra alandamine tooks kaasa käibemaksu laekumise vähenemise, peab ministeerium siiski Läti positiivset kogemust arvestades käibemaksu vähendamise kaalumist oluliseks.
Lätis tõi käibemaksumäära vähendamine Alleri sõnul kaasa puu- ja köögivilja ning marjade hindade languse jaekaubanduses 11,7 protsendi võrra, puu- ja köögivilja ning marjade kasvupinna suurenemise 8,5 protendi võrra, samas puu- ja köögivilja kasvatajate käive suurenes 9 protsenti ning sektori käive 16 protsenti.
Tarbimine kasvas 2018. aastal eelneva aastaga võrreldes 10 protsenti ja 2019. aastal eelneva aastaga võrreldes 9 protsenti. «Lisaks vähenes sektori varimajandus 20 protsendi võrra, kusjuures registreeritud käibemaksukohustuslaste arv puuvilja-, marja- ja köögiviljakasvatajate hulgas kasvas 9 protsenti, keskmine töötajate arv sektoris kasvas 6 protsenti ning Lätis toodetud puu- ja köögivilja ning marjasaaduste väärtus tõusis 45 protsenti,» lisas minister.
Eestis on samal perioodil ehk aastatel 2017–2019 puu- ja köögivilja ning marjade kasvupind kokku vähenenud 2 protsenti, kusjuures köögivilja kasvupind vähenes 9 protsenti, viljapuu- ja marjaaedade pind ei muutunud ning maasika kasvupind suurenes 14 protsenti, märkis Aller. Värske puu- ja köögivilja tarbimine Eestis suurenes 2018. aastal 8,5 protsenti ja 2019. aastal 8,7 protsenti eelneva aastaga võrreldes.
Alates 2017. aasta detsembrist, kui Lätis on puu- ja köögivilja jaehinnad langenud 6 protsenti on Eestis aga hinnad tõusnud 6 protsenti, viitas minister, lisades, et samal ajal on Eestis köögi- ja puuvilja kogutoodangu väärtus kokku suurenenud 85 protsenti 33,6 miljonilt eurolt 2017. aastal 62,3 miljoni euroni mullu.
Eestis on ministeeriumi andmeil köögi- ja puuviljakasvatajaid ligikaudu 2800, kellest 52 protsenti on füüsilised isikud keskmise köögi- ja puuviljapinnaga 0,33 hektarit; ülejäänud on füüsilisest isikust ettevõtjad või äriühingud, kellest käibemaksukohustuslaste registrisse on oktoobri alguse seisuga maksuameti avalikele maksuandmetele tuginedes registreeritud 481 isikut ja nende kasutuses on 52 protsenti kogu puu- ja köögivilja pinnast.
«Seega on tõenäoliselt ka Eestis ruumi hinnangulise varimajanduse vähendamiseks,» tõdes maaeluminister. Sellest lähtuvalt palus ministeerium analüüsida, millised on käibemaksu alandamise võimalused ja mõju, milliseid õiguslikke aluseid tuleb selleks muuta, kas käibemaksu võib langetada üksnes valitud puu- ja köögiviljadele nagu rakendas Läti ning millises ajagraafikus ja perspektiivis oleks selline muudatus võimalik ellu viia.