Lugeja küsib ⟩ Kuidas saab ujula kasutusloa, kui sealne libe põrand on ohtlik?

Ehkki seadus lubab linnal ja vallal osta vaid ujulat, ei kavatse ostjad vastu võtta ühtegi sellist pakkumist, mille juures ei ole veekeskust. Foto: Mailiis Ollino

Postimehe poole pöördus murelik lugeja. «Kuidas ehitusjärelvalve lubab veekeskustes ja ujulates kasutatada põrandakatteid, mis märjaks saades ohtlikult libedaks muutuvad?» päris lugeja. 

«Müügil on ka karedaid põrandaplaate, mis märja veega kokkupuutel libedaks ei muutu. Iga veekeskus ning ujula vajab kasutusluba, aga kuidas seda ikka väljastatakse, kui tegelikult on seal ohtlik?» uuris lugeja. 

«Ujulates kasutatavad põrandakatete materjalid on loodud just nimetatud spetsiifilises keskkonnas kasutamiseks ning arvesse on võetud mitmeid erinevaid detaile – ohutust olustikus, kus pind võib märjaks saada ja seal peab saama liikuda, pindade hea puhastatavus jms,» sõnas Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja Aivo Normak. «Tuleb nõustuda, et enamik põrandakatteid muutuvad veega kokkupuutel libedamaks. Samas, ohutuks ja turvaliseks liikumiseks ujulates saavad külastajad ise väga palju ära teha. Näiteks riietusruumides, ujulas ja saunas kanda plätusid, mis aitavad libisemist vähendada, kuivatada oma keha ning väänata riideid veest kuivaks duširuumis, mitte riietusruumides, et vältida põrandate veega üleujutamist ja libedaks muutumist. Ujulas on ohutu liikumise üheks aluseks kindlasti ka inimese enda tähelepanelikkus,» lisas Normak.