Ida-Viru ettevõtjad: maakonna sulgemine maksab miljoneid eurosid

Spaasanatoorium Narva-Jõesuus. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaa turismisektor pole rahul maakonna sulgemisega ja küsib, miks suletakse kogu Ida-Virumaa ja kas valitsus teab, et see maksab miljoneid eurosid.

Valitsus plaanib neljapäevasel istungil otsust sulgeda alates laupäevast kolmeks nädalaks kõik Ida-Virumaa meelelahutusasutused, teatas Ida-Virumaa turismiettevõtete esindaja. Peatatakse ka vaba aja tegevused, keelatud on avalikud üritused ning suletud kinod, teatrid, kontserdikohad, muuseumid ja näitusasutused, toitlustuskohad, spordiklubid, ujulad, spaad ja majutusteenuse pakkujad. Piirangud kehtivad nii sise- kui välitingimustes.

«See on otsene šokk sektori ettevõtetele. Sektor soovib, et valitsus astuks dialoogi ja piirangud tehtaks vaid hädavajalikud. Ida-Viru on Eesti kolmas suurim maakond. See pole homogeenne. Ettevõtjad küsivad- kuidas mõjutab Narva covid situatsioon näiteks saja kilomeetri kaugusel asuvat Peipsi põhjaranniku väikest puhkemaja või Alutaguse laantes asuvat mõisa,» küsivad ettevõtjad. «COVID statistikat peetakse igapäevaselt omavalitsuste kaupa- siis peaks olema ju võimalik sulgemist ka sama detailselt juhtida?»

Üldine sulgemine pole ettevõtjate arvamuse kohaselt ka valdkonniti mõistetav. «Majutusasutuste põhiline küsimus on, et miks on kõik majutusasutused suletud? Kontaktivabad puhkemajad ei peaks selle alla mitte mingil kombel käima, seda enam, kui kogu turismisektori kulu ei suuda valitsus kinni maksta. Samuti tekitab arusaamatust väliõhu tegevuste keelamine-millega see põhjendatud on,» ütles Mäetaguse mõisahotelli perenaine Terje Rattur.

«Ettevõtted küsivad: Kuidas käituda personaliga, kuidas nn.konserveerida ja kui kauaks majutusasutusi, ujulaid- ettevõtteid,» sõnas kohviku Muna esindaja Riho Lepik. «Selle ja kõige muu kohta pole valitsus andnud siinsetele ettevõtetele mitte ainsatki hoiatust, juhist, soovitust, teinud ettepanekuid olukorra leevendamiseks või muud seesugust. Ehk et täielik infosulg ja teadmatus.»

Ettevõtjad vajavad selgust ka tuleviku osas. Näiteks mis nakkuskordajast alates võib loota teenuste avamisele. Nakkuskordaja infot saavad nad siis ise jälgida ning olukorra muutust hinnata ja plaane teha. Ettevõtjate suur mure on tööjõud- keegi pole huvitatud väljaõppinud tööjõu koondamisest, aga mis jääb üle? Siit läheb probleem edasi ühiskonda. Turism on tööjõumahukas- näiteks suures SPA-s töötab ligi 200 inimest.

Samuti ootavad ettevõtted, et riik tõhustaks vene keelset teavitustööd maskide vajalikkusest.

Positiivne on ettevõtjate teatel, et nii sotsiaalminister kui peaminister on välja öelnud, et sulgemine kompenseeritakse. See on tõesti hädavajalik, sest ettevõtjad kannavad sulgemisest tulenevalt väga suuri kulusid. Näiteks ühe SPA sulgemine üheks kuuks maksab 60 000 eurot ja ühe suure SPA sulgemine üheks kuuks maksab 350 000 eurot. Ida-Virumaal on neli suurt SPA-d, kaks mõisa SPA-d. Ainuüksi SPA-de sulgemise kulude kompenseerimine üheks kuuks  on 1,52 miljonit eurot. Sellekevadine kogemus näitas, et SPA taasavamine maksis samas suurusjärgus kui selle sulgemine üheks kuuks. Seega tuleb ainuüksi Ida-Virumaa kuue SPA sulgemise kulu üheks kuuks ligi kolm miljonit eurot. Lisaks tegutseb turismisektori veel üle 200 väiksema ettevõtte.