:format(webp)/nginx/o/2019/10/02/12616944t1h92c6.jpg)
Maksu- ja tolliameti (MTA) tellimusel valminud avaliku arvamuse uuringust selgus, et Eesti inimeste maksutahe paranes teist aastat järjest. 93 protsenti vastanutest nõustus täielikult või osaliselt väitega, et maksude maksmine on tema kui kodaniku tähtis kohus.
Kolmveerand eestimaalastest tunneks end halvasti, kui jätaks maksud tasumata. Nii-öelda mustalt töötamisse suhtub täiesti taunivalt 39 protsenti vastanutest, ent viiendik ei näe selles probleemi, teatas MTA.
Oma teadmisi Eesti maksusüsteemist heaks hinnanud vastanute osakaal jäi mullusega võrreldes samale tasemele ehk 55 protsendile. Samuti leiab 55 protsenti eestimaalastest, et maksude tasumist ei ole lihtne vältida.
Võrreldes 2019. aastal läbi viidud maksutahte uuringuga on 4 protsendi võrra tõusnud nende vastajate osakaal, kelle arvates on tõenäoline, et MTA kontakteerub nendega, kes jätavad osa tulust deklareerimata. 8 protsendi võrra kasvas nende vastajate osakaal, kelle arvates on Eesti maksusüsteem õiglane.
Uuringu läbi viinud Eesti Uuringukeskuse uuringute juhi Riin Pärnametsa sõnul näitavad tulemused, et üldiselt on inimeste teadmised, hoiakud ja käitumine maksunduse vallas veidi paranenud.
«Suure hüppe nii maksude alases teadlikkuses kui ka suhtumistes on teinud 15–24 aastaste sihtrühm, kellele MTA viimase aasta jooksul ka palju tähelepanu pööras,» ütles Pärnamets ja lisas, et head meelt teeb, et paraneb ka mitte-eestlaste maksutahe – ehkki see on tema sõnul Eesti keskmisest jätkuvalt madalam.
MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul annab maksutahte uuring objektiivse vaate Eesti inimeste maksukäitumise tagamaadesse, mis võimaldab ametil oma tegevusi paremini suunata.
«Meie eesmärk on eestimaalaste kõrge maksutahe – see tähendab, et inimesed maksavad ise oma maksud, mitte et nende kokku kogumiseks kulutatakse ebamõistlikult palju maksumaksja raha,» ütles Reitmann.
Tema sõnul on MTA vaates uuringu tulemustest eriti oluline see, et peaaegu kõik inimesed peavad maksude maksmist enda kui Eesti elaniku oluliseks kohustuseks.
«Aga et see hoiak ka käitumises peegelduks, tuleb veel tööd teha – takistusteks on nii inimeste puudulikud teadmised kui ka vähene taju sellest, et ka teised inimesed peavad maksude maksmist elementaarseks, samuti madal riskitaju,» täheldas peadirektori asetäitja.
Järgmisel aastal on MTA tähelepanu all jätkuvalt eraisikud, kes oma tulusid varjavad – võtavad vastu ümbrikupalka, jätavad deklareerimata tulud ettevõtlusest või näiteks kinnisvaratehingutest, üürilt, investeerimiselt või muult taoliselt.
Reitmanni sõnul tuleb inimestel selline lisatulu kindlasti deklareerida veebruaris tulumaksu esitades või kasutada ettevõtluskontot, et vältida pahandusi.
Uuringu tulemustes toodi ka välja, et endiselt suurt tähelepanu tuleks pöörata nii maksusüsteemi arusaadavamaks muutmisele ja teadlikkuse suurendamisele kui ka maksukäitumise ja tahte parandamisele.
Maksutahte uuringu eesmärk oli selgitada välja Eesti elanike hoiakud ja uskumused maksukäitumise, MTA tegevuse, maksualaste normide, riskide ja karistuste ning Eestis kehtiva maksusüsteemi osas. Samuti taheti hinnata arenguid võrdluses 2018. ja 2019. aasta uuringute tulemustega.
Uuringus osales 1200 juhuvalimi teel leitud vastajat vanuses 15–74 eluaastat, keda küsitleti tänavu augustis ja septembris. Uuringut viidi läbi kolmandat aastat järjest ning vastata sai nii telefoni teel kui ka internetis.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)