/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/11/29/13502661t1h82c8.jpg)
tatistikaameti andmetel oli kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8689 vaba ametikohta, mis on 27 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
Vabade ametikohtade arv langes kolmandas kvartalis veerandi võrra
Kõige enam oli tööjõu liikumist hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning hariduse tegevusaladel, teatas statistikaamet.
Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 607 125, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalade töökohad.
Vabu ametikohti oli kõige rohkem 1501 kohaga hariduse, 1202 kohaga töötleva tööstuse ning 1158 kohaga hulgi- ja jaekaubanduse tegevusaladel.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul moodustas vabade ametikohtade määr ametikohtade koguarvust 1,4 protsenti. Kõikidest vabadest ametikohtadest 44 protsenti olid avalikus sektoris.
«Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli hariduse ning madalaim põllumajanduse ja mäetööstuse tegevusalal,» märkis Tarkiainen.
Enamik vabadest ametikohtadest asusid 78 protsendiga Harju maakonnas, sealhulgas 67 protsenti Tallinnas, järgnesid 6,1 protsendiga Tartu ja 4,6 protsendiga Ida-Viru maakond. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ning Valga maakonnas ning madalaim Põlva maakonnas.
Kolmandas kvartalis võeti tööle 57 463 ja töölt lahkus 59 924 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes protsendi võrra.
«Tööle võetud ning ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning hariduse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 8368 töötajat, mis moodustas 14 protsenti kõigist töölt lahkunutest,» lisas Tarkiainen.