/nginx/o/2017/05/02/6614879t1h2910.jpg)
Arenguseire Keskus esitles teisipäeval raportit viiruskriisi mõjudest majandusele, milles järeldati, et kriis kiirendab majanduses veelgi suundumust protsesse automatiseerida ja digitaliseerida ning võimaldab viia kiirkorras läbi majandusstruktuuri uuendamise.
«Koroonapandeemia toel saab hoogu üleilmsete majandussuhete muutumine. Võidavad need majandussektorid ja ärid, mida toidavad automatiseerimise, digitaliseerimise ja virtuaalkanalitesse kolimise trendid ning ka need, millele tulevad kasuks üha karmistuvad keskkonnanõuded,» ütles pressiteates Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, kelle hinnangul on pärast kriisi lõppu majandus ja ühiskond tunduvalt digitaalsem.
Danilov märkis, et Eestil on valida senise majandusstruktuuri kuluka säilitamise ja uue tee otsimise vahel. «Iga päevaga väheneb võimalus, et viiruskriisi lõppemisel saame jätkata sealt, kuhu kevadel pooleli jäime,» lisas ta.
Tema sõnul jõuavad kiiresti kätte ka automatiseerimisest ja digitaliseerimisest tulenevad muutused tööturul ning eriti satuvad ohtu keskmise oskustasemega inimeste töökohad, samas kui tippspetsialistide puudus suureneb.
Raportis esitles Arenguseire Keskus kolme stsenaariumit Eesti majanduse tuleviku kohta. Neist esimese stsenaariumi kohaselt on kõige tähtsam olemasolevate ettevõtete ja töökohtade säilitamine ning sotsiaalse olukorra halvenemisest hoidumine. Majanduskasvu taastumise eesmärgil toetatakse eelkõige suuri ja strateegilisi ettevõtteid.
Teise stsenaariumi järgi panustatakse majanduspoliitikas eelkõige kriisi käigus toimuva iseenesliku uuenemise võimele ning sotsiaalpoliitilised kulud üritatakse kontrolli all hoida, et mitte ärikeskkonda kahjustada.
Kolmandas stsenaariumis soovitakse kriisi kasutada majanduse uuendamiseks, kuid tingimusel, et võidud ja kaotused suudetakse elanikkonna eri kihtide vahel mõistlikult jaotada ning saavutada kokkulepe teistes Eesti elukorraldust puudutavates tähtsates valikutes, nagu näiteks loodusvarade kasutamine.
Selles stsenaariumis on prioriteediks ka majanduse ja taristu uuendamine kooskõlas Euroopa Liidu digi- ja rohepöörde tegevuskavaga.
«Eesti jaoks on valiku koht, kas püüame viiruskriisis maksumaksja toel päästa võimalikult palju ettevõtteid, tegeleme soodsa majanduskeskkonna loomisega ja jätame ettevõtted turujõudude meelevalda või püüame riigi toel uuendada majandusstruktuuri,» täheldas Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.
Uurimissuuna «Covid-19 mõju arengusuundumustele» eesmärk oli anda kiirhinnang viiruskriisi käigus toimuvatele ja eelseisvatele muutustele. Eelkõige keskendub töö majanduslike mõjude selgitamisele ja tulevikuväljavaadete hindamisele, sealhulgas käsitletakse seda, kuidas võib muutuda Eesti majanduse struktuur ja konkurentsipositsioon teiste riikide suhtes.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)