/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/10/18/13420254t1he143.jpg)
Eesti Panga ökonomisti Mari Relli sõnul on Eesti peamistel kaubanduspartneritel läinud Euroopa Liidu keskmisest paremini, mis võimaldas Eesti väliskaubandusel teise kvartali suurest langusest kolmandas kvartalis taastuda.
Keskpank: vaatamata keerulisele olukorrale Eesti väliskaubandus paraneb
Samas märkis Rell pressiteates, et suve alguses jõudsamalt kasvama hakanud üleilmne kaubavahetus on viiruse teises laines siiski taas aeglustumas.
Samuti pole olukord teenusteturul pärast kriisi esimest lainet paranenud, nentis Rell, märkides, et teenuste eksport alanes ligi kolmandiku ehk 29 protsenti.
«Kuigi kaupade ja teenuste väliskaubanduse kogumaht kolmandas kvartalis vähenes, kusjuures kaupade ja teenuste eksport kahanes 10,1 protsenti ja import 4,5 protsenti, siis kaupade eksporti suutsime 1,3 protsenti kasvatada,» lisas ta.
Kaubaeksporti toetas seejuures töötlev tööstus, mis on suutnud Relli hinnangul kriisile võrdlemisi hästi vastu pidada ning kasvatas kolmandas kvartalis eksporti 0,7 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Eksport kasvas enim Eesti majanduses olulistel tegevusaladel, sealhulgas 5 protsenti puidutöötlemises, 3 protsenti toiduainetööstuses ning 13 protsenti metalltoodete tootmises. Samuti kasvas elektroonika- ja optikaseadmete eksport. Rell viitas, et tegevusaladest jätkus siiski langus veonduses ja laonduses ning majutuses ja toitlustuses.
«Nii Eesti tööstusettevõtete ootused tellimuste taastumisele kui ka meie kaubanduspartnerite kindlustunne majandusolude paranemise suhtes suurenesid suvel ja sügisel järk-järgult, ent novembris võis märgata mõningast tagasitõmbumist,» tõdes ökonomist.
Relli sõnul võib sellele tuginedes arvata, et ka aasta viimastel kuudel üldine nõudlus rahvusvahelistel kaubaturgudel pigem toetab Eesti eksporti. «Samas tuleb arvestada, et viiruse teise laine kulg erineb riigiti ning taaskehtestatud rangemad piirangud pärsivad nii kaupade liikumist kui ka ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet,» lisas ta.
Rell märkis, et jooksevkonto pöördus kolmandas kvartalis puudujääki ning oli -2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). «Kaupade ekspordi ja impordi saldo on väikeses puudujäägis. Teenuste kaubavahetuse saldo püsib küll plusspoolel, kuid vähenes kolmandas kvartalis märgatavalt,» lisas Rell.
Ta selgitas, et see tulenes arvutiteenuste impordi rohkem kui neljakordsest kasvust, mis on seotud välismaalt immateriaalse põhivara soetamisega info ja side tegevusalal. Teenuste ekspordis jätkasid aga plusspoolel IKT teenused ning finants- ja kindlustusteenused, sest nõudlus sedalaadi teenuste järele on Relli sõnul kriisiperioodil jätkuvalt kasvanud.
«Kuigi kolmandas kvartalis oli nii meie kui ka meie kaubanduspartnerite majanduses näha olulisi paranemise märke, kogevad kõik 2020. aastal siiski võrdlemisi tugevat majanduslangust,» nentis ta, prognoosides, et kaubanduspartnerite majandusaktiivsuse ja sellega koos ka Eesti välisnõudluse suuremat taastumist ennustatakse alles järgmiseks aastaks.