/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/03/23/13022563t1h4536.jpg)
Rahanduskomisjoni aseesimehe Maris Lauri hinnangul ei peaks katuserahasid üldse olema, sest nendega kaasneb suur hulk eetilisi, moraalseid aga ka praktilisi küsimusi.
Rahanduskomisjoni aseesimees: katuserahasid ei peaks üldse jagama
«Kõik on taandatav jaotamise põhimõtetele, kus saajaks ei ole need, kel vajadus ja häda, vaid need, kel paremad tutvused. Lisaks rahajagamised, kus saajad ei tahagi või pole neil põhjust saada," ütles Lauri pressiteates.
«Praeguses kriisis peaks igasugune riigi raha jagamine olema väga hoolikalt kaalutud ning vahendid peaksid minema tõesti sinna, kus koroonast tingitud probleemid vajavad kiiret lahendust ja seega ka rahalist tuge,» rõhutas Lauri.
Ta lisas, et kahjuks jäi komisjonis sisuline arutelu koalitsiooni ahtrasõnalisuse tõttu väga napiks ning rahasaajate, summade ja rahaeralduse eesmärgid on üldjuhul põhjendamata või on esitatud põhjendused väheveenvad.
Riigikogu rahanduskomisjon vaatas esmaspäeval läbi tuleva aasta riigieelarve eelnõu jaoks laekunud muudatusettepanekud ning otsustas eraldada 6,7 miljonit eurot kohalikeks investeeringuteks ja tegevustoetusteks.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles pressiteates, et komisjon täpsustas eelarves kavandatud eraldisi ja taotluste põhjendusi, samuti kohalikeks investeeringuteks ja tegevustoetusteks raha eraldamise asjaolusid.
Kokk märkis, et fraktsioonid tegid enam kui 650 ettepanekut regionaalseteks investeeringuteks ning kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projektide toetusteks kogusummas 6,7 miljonit eurot.
«Täiendavaid vahendeid eraldati vabatahtlikele organisatsioonidele, kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, laste huvitegevusele, naisteühendustele, kirikukogudustele ja spordiorganisatsioonidele,» märkis Kokk, kelle sõnul tegi rahanduskomisjon eelnõusse muudatused vahendite ümberjagamise ja valitsuse reservi arvelt.
Tuleva aasta eelarve kulude ja investeeringute maht on 13,1 miljardit eurot ja tulude maht 11,2 miljardit eurot. Tulud kasvavad võrreldes 2020. aasta algse eelarvega võrreldes 5 protsenti ehk 534 miljoni euro võrra ning lisaeelarvega tehtud muudatusi arvestades 12 protsenti ehk 1,2 miljardi euro võrra.
Kulud ja investeeringud kasvavad võrreldes 2020. aasta algse eelarvega ligikaudu ühe miljardi euro võrra ja lisaeelarvega tehtud muudatusi arvestades 5 protsenti ehk ligikaudu 600 miljoni euro võrra.
Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kolmas lugemine on kavandatud täiskogu istungile 9. detsembril.