Mihkel Nestor: tööstuse väljavaade on paranenud

Tootmisettevõte, tootmine. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Suure autotootja raamatupidamislikud liigutused on jätnud suure jälje Eesti majandusstatistikale. Kas tulevikus on neil mõju ka reaalmajandusele?

Esmaspäeval avaldatud värsked andmed sisemajanduse kogutoodangu kohta, andsid järjekordselt kinnitust, et Eesti majandus on koroonakriisi käigus saanud pihta vähem, kui suurem osa ülejäänud Euroopa Liidu riikidest. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga, kahanes Eesti SKT 2020. aasta kolmandas kvartalis 1,9% ja suurenes selle aasta teise kvartaliga võrreldes lausa 3,3%. Esimese kolme kvartali jooksul on Eesti SKP seeläbi kahanenud kõigest 3,2%, mis on oluliselt parem tulemus, kui võis karta kevadel. Nende riikide seas, kes on kolmanda kvartali SKP numbrid avaldanud, on majanduslangus olnud veel väiksem vaid kolmes riigis: Rootsis, Poolas ja Leedus.

Euroopa riikide tänavust majanduslangust kõrvutades, väärib märkimist, et riikide majanduslik käekäik on osutunud kevadel prognoositust palju eripalgelisemaks. Kui toona lahknesid riikide SKT prognoosid paari protsendipunkti võrra, siis tänaseks saab neid erinevuseid mõõta kordades. Selge lõhe jookseb seejuures põhja- ja lõunapoolse Euroopa vahel. Kui Soomes, Taanis, Rootsis, kuid ka Baltimaades on senine majanduslangus piirdunud keskeltläbi 3-4 protsendiga, siis Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal on see suurusjärk -10% lähedal. Arvestades viimast piirangutelainet, ei suuda ka aasta viimane kvartal neid vahesid kuigivõrd kahandada. Eesti majandust on seni hoidnud viiruse teise laine hilinemine, mis on lubanud ühiskonnal toimida üsna vabalt. Nakkusnäitaja pideva kasvu tõttu ei suudeta ulatuslikumaid piiranguid vältida ka meil ja kui mujal valmistutakse juba ulatuslikeks leevendusteks, siis Eestis satub majanduse vaba toimimine löögi alla just lähinädalatel.