Usk valitsustesse kukub kivina

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Davosi rahvusvahelise majandusfoorumi logo
Davosi rahvusvahelise majandusfoorumi logo Foto: SCANPIX

Avalikkuse usk valitsusse on kogu maailmas läinud aastaga teravalt langenud. Davosi Maailma Majandusfoorumil esitamisele tuleva uurimuse valguses pakkuvat see ettevõtetele haruldast võimalust globaalsele areenile astuda.

Küsitlus hõlmas 5600 jõukat, kõrgesti haritud ja hästi informeeritud isikut 25 riigis. Nagu selgub, on oma valitsust usaldavate isikute osakaal langenud 52 protsendi juurest 43 protsendi peale.

Mitmes riigis, näiteks Jaapanis, Venemaal ja Hispaanias, on nimetatud protsent kukkunud alla 30.

Konsultatsioonifirma Edelman on oma ülevaadet koostanud juba 12 aastat, niivõrd järsku langust varem täheldatud pole.

Poliitikuid usaldatakse vähem kui ettevõtteid, valitsusväliseid organisatsioone ja meediat.

Selliste riikide arv, kus «informeeritud ringkondade» enamus ei usalda ei poliitikuid, ettevõtjaid, valitsusväliseid organisatsioone ega meediat, on aastaga praktiliselt kahekordistunud (kuuelt 11 peale).

Konsultatsioonifirma asutaja Richard Edelmani sõnutsi oli usalduse languse põhjuseid mitmeid, alates euroala võlakriisist kuni Brasiilia korruptsiooniskandaalide ja Jaapani maavärina järelkajadeni.

Edelman väitis, et värske avaliku arvamuse valguses on ettevõtted saanud «litsentsi juhtimine enda kätte võtta».

Konsultatsioonifirma McKinsey tegevjuhi Dominic Bartoni sõnutsi ei tohi aga siiski unustada, et raporti valguses on kannatanud ka ettevõtluse ja valitsusväliste organisatsioonide usaldusväärsus.

«Kahtlusekolmnurgas on äri, valitsus ja ühiskond,» ütles ta. «Üsna tõsine rebend.»

Usaldus ettevõtluse vastu langes 56 protsendi tasemelt 53 peale, tegevjuhtide usaldusväärsus kõneisikutena kukkus 50 protsendilt 38 protsendile.

Kõikides riikides usaldati aga valitsusjuhte vähem kui ärijuhte.

Kui USAs ja Hiinas usk ärijuhtidesse kasvas (vastavalt 4 ja 10 protsenti), siis Lääne-Euroopas oli trend järsult vastupidine: Saksamaa, Prantsusmaal ja Hispaanias kukkus ärijuhte usaldavate isikute osakaal poolelt kolmandikule – või isegi allapoole seda.

Kõige vähem usaldatakse firmadest finantsteenuste pakkujaid, eriti teravalt langes usaldus pankade vastu – mis aga USAs on üllatuslikult veidi tõusnud.

Edelmani sõnutsi oodatakse valitsustelt ennekõike tarbijakaitset ja ettevõtete käitumise kontrolli.

Uuringu teostamist juhtinud Neal Fliegeri sõnutsi saaksid nende küsimustega tegeleda firmad ise. «Valitsused on kukkunud läbi valdkondades, mida inimesed üle kõige väärtustavad. Ettevõtete puhul ei ole lõhe ootuste ja reaalsuse vahel kaugeltki nii lai,» ütles ta.

Edelmani hinnangul annab see ettevõtjaile võimaluse hakata debatti mõjutama. Samas tuleks ettevõtetel veenda osanikke, et nad seisavad ühiskondlike väärtuste eest – suurendades läbipaistvust ning asetades esikohale klientide huvid.

Bartoni sõnutsi võib uuringust teha kaks üsna kontrastset järeldust. «Kurb on see, kui kaks gruppi, mida kumbagi ei usaldata, üksteisega võitlema hakkavad. Otsekui kaks uppujat, kes karvupidi kokku lähevad,» ütles ta.

«Teisest küljest: töökohad peavad tulema ärisektorist. Teatud oskustest on puudus. Kas ettevõtjad saaksid siin äkki koostöös valitsustega midagi ette võtta?»

Bartoni sõnutsi mõistavad ettevõtted üha paremini, et aktsionäride huvid on ka nende huvid.

Väga ränk on uuringu valguses olnud Jaapani maavärina, tsunami ja tuumakriisi mõju. Usk valitsusse vähenes poole võrra (26 protsendi peale). Energiatööstuse usaldus pudenes 75 protsendilt 29 protsendi peale. Kõneisikutena usaldab Jaapani valitsuse liikmeid endise 63 protsendi asemel vaid 8 protsenti vastanutest.

Copyright The Financial Times Limited 2012.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles