:format(webp)/nginx/o/2020/09/17/13352354t1h2813.jpg)
Statistikaameti uuringust selgus, et teadus- ja arendustegevusega tegelevate ettevõtete arv on hakanud kiirelt kasvama, kuid tööandjate keskliidu volikogu aseesimehe Ivo Suursoo sõnul on Eesti on veel kaugel oma riiklikust eesmärgist investeerida 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) teadus- ja arendustegevusse.
Suursoo sõnul pole Euroopas riiki, kus ettevõtted investeeriksid 2 protsenti SKTst teadus- ja arendustegevustesse, ilma et riik paneks ühe protsendi omalt poolt lisaks. «Ka Eesti valitsus on lubanud samas mahus investeerida, kuid reaalsed otsused toppavad poliitikute taga,» kommenteeris Suursoo Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteates.
Statistikaameti andmetel kulutati Eestis 2019. aastal teadus- ja arendustegevusele 453 miljonit eurot ehk lausa 24 protsenti enam kui aasta varem. Eestis oli 286 ettevõtet, mis investeerisid teadus- ja arendustegevusse, mida oli poolesaja võrra enam kui aasta varem. Samuti kasvas teadus- ja arendustegevuste kulude suhe lisandväärtusesse.
Eesti ettevõtted investeerivad tööandjate keskliidu hinnangul meeleldi innovatsiooni ja püüdlevad kõrgema tootlikkuse poole, kuid päris uue teadmise ja teaduskoostöö maht ettevõtluses on seni olnud pigem väike.
Selle kinnituseks on liidu teatel innovatsioonikulude suhteliselt kõrge tase Euroopa Liidu võrdluses, kuid pea kaks korda madalam teadus- ja arenduskulude tase võrreldes eesrindlike Euroopa riikidega. «Selleks, et suurendada ettevõtjate kulutusi kahe protsendini SKTst, peaks selliste ettevõtete arv kahe-kolmekordistuma,» tõdes Suursoo.
Need ettevõtjad, kes juba teadus- ja arendustegevusse investeerivad, suurendaksid aseesimehe hinnangut mööda soodsa innovatsioonipoliitika puhul kulutusi innovatsioonile ilmselt veelgi. Teise olulise teemana tõi ta välja teadlaste ja inseneride järelkasvu.
«Samal ajal on kadumas ka Eesti majanduskeskkonna tööjõukulude tasemest tulenev konkurentsieelis ning vaba kvalifitseeritud tööjõudu praktiliselt ei ole. Tööjõupuudus on nii innovatsiooni kui ka üldise majandusarengu suurim takistus,» leidis Suursoo.
Riik saab tema sõnul pakkuda innovatsiooniprojektideks vajalikku rahalist tuge ning teadus- ja arendustegevust riigipoolsete teenuste teenuskeskuse loomisega. Samuti saaks riik Suursoo vaates innovatsiooni soodustada maksusüsteemi kaudu, lihtsustades statistikaaruandlust ning kaotades bürokraatlikud takistused euroraha kasutamisel.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)