Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal tõusis mullu viie aasta kõrgeimaks

Türi vallal tuleb ühele kodutoetuse taotlejale 8000 euro suurune toetus välja maksta. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Statistikaameti andmetel kulutati Eestis 2019. aastal teadus- ja arendustegevusele 453 miljonit eurot ehk lausa 24 protsenti enam kui aasta varem.

Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust moodustas 1,61 protsenti, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja, teatas statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul kasvasid kulutused teadus- ja arendustegevusele juba kahel eelneval aastal, kuid nii suures mahus kui möödunud aastal ei ole neid varem tehtud.

«Enam kui pool kulutustest tehti ettevõtlussektoris, kus need kasvasid eelneva aastaga võrreldes 56 protsenti. Viimati oli ettevõtlussektori poolt teadus- ja arendustegevusse suunatud summa nii suur 2011. aastal, kui tehti suurinvesteeringuid õlitööstusesse,» lisas Pärson.

Kõige enam suunasid rahalist ressurssi teadus- ja arendustegevusse info ja side valdkonna ettevõtted, kelle panus ulatus 100 miljoni euroni. Järgnesid töötleva tööstuse ettevõtted 66 miljoni euroga ning kutse-, teadus- ja tehnikaettevõtted 20 miljoni euroga.

Teadus- ja arendustegevuse kulutused kasvasid riigisektoris 11 protsenti, kus nende summa oli 46 miljonit eurot. Kõrgharidussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris kulutused vähenesid.

Viimasel kolmel aastal on kulutustes kasvanud investeeringute osakaal ja ka eelmisel aastal suurenes nende maht võrreldes 2018. aastaga 70 protsenti. Investeeringud suurenesid nii riigi- kui ka ettevõtlussektoris, vähenesid aga kõrghariduse valdkonnas. Tööjõukulud, mis moodustavad teadus- ja arendustegevuse kuludest enam kui poole, kasvasid eelneva aastaga võrreldes 25 protsenti, ulatudes 241 miljoni euroni. 

Teadus- ja arendustegevuse kulutustest 37 protsenti rahastas riik. Valdav osa riigi rahast suunati kõrgharidus- ja riigisektorisse. Ettevõtlussektoris tehtud kuludest oli riigi eraldatud raha osakaal kaheksa protsenti.

Kulutustest pea pool suunati katse- ja arendustöödele. Alusuuringute osatähtsus kogukuludest oli 24 protsenti ja rakendusuuringute osatähtsus 29 protsenti. Võrreldes varasemate aastatega kasvas rakendusuuringute osatähtsus ja seda pea kõigis alamsektoreis.

Täistööajale taandatud töötajaid oli 2019. aastal teadus- ja arendustegevuses 6448, teadlasi ning insenere kokku 4992. Naiste osakaal on paari protsendi võrra langenud nii teadus- ja arendustegevusega töötajate hulgas kokku kui ka teadlaste ning inseneride hulgas.